Järgmise paari nädala jooksul selgub, kes on eelmise aasta Järvamaa paremad sportlased, rahvahääletuse kaudu võivad seekord sõna sekka öelda ka lehelugejad.

Järva Maavalitsuse spordispetsialist Helle Põllu ütles, et tänavu selguvad paremad sportlased kolme küsitlusega. "Järva Teataja korraldab hääletuse lehelugejate, Järva Maavalitsus spordiklubide ja spordiala esindajate ning Türi Rahvaleht ajakirjanike seas," täpsustas.

Seni on Põllu ütlust mööda valitud paremaid sportlasi vaid spordiklubide ja spordialade esindajate arvamuse põhjal. "See, et otsustasime kaasata lehelugejad ja ajakirjanikud, teeb valimised laiaulatuslikumaks," põhjendas ta.

Põllu märkis, et kõigil kolmel juhul hääletatakse ühe nimekirja alusel kolm paremat naissportlast, viis paremat meessportlast, kolm paremat tütarlast, kolm paremat noormeest ning üks võistkond.

Kokkuvõtted teeb viieliikmeline komisjon koosseisus Olev Kenk, Anne Põder, Laine Kukk, Helle Põllu ja Indrek Kivimäe 21. jaanuaril. Võitja avalikustab ja ta meediaväljaannete kaudu ja Järvamaa Infoportaalis.
Paremate sportlaste autasustamine tuleb 30. jaanuaril Järva Maavalitsuse neljanda korruse saalis kell 16. Seal saab auhinnad rahvahääletuse võitjad, ajakirjanike hääletuse võitjad ja lõplikult Järvamaa paremateks sportlasteks valitud.

Hääletusel aitavad õige otsuseni jõuda kandidaatideks seatud sportlaste ja võistkondade eelmise aasta sportlikud tulemused.

Põllu selgitas, et valimiste juhendi järgi on kõige tähtsamad tulemused need, mis on saavutatud Euroopa või maailmameistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses, seejärel Eesti täiskasvanute meistrivõistluste tulemused ja nii ribu-rada tähtsuselt allapoole Eesti noorte meistrivõistlusteni välja.

Paremate nais- ja meessportlaste seas kandideerib ka palju noori. Põllu märkis, et täiskasvanute seas saavad kandideerida kõik need, kel on tulemus Eesti meistrivõistlustelt (täiskasvanute - toim) või veelgi kõrgematelt võistlustelt.

"Üldjuhul on Eesti meistrivõistluste medal tähtsam kui näiteks Euroopa juunioride või noorte meistrivõistlustel saavutatud koht," täpsustas ta.

Paraku pole paremate sportlaste valimise juhendi järgi tiitlivõistlused näiteks üliõpilaste või koolinoorte meistrivõistlused, sest need on mõeldud kitsamale ringile.

Tänavusi kandidaate hinnates tunnistas Põllu, et täiskasvanute meistrivõistluste medalisaak on lahjem kui eelmistel aastatel, kuid seevastu on palju häid tulemusi rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.

"Näiteks Järvamaa laskurite püstolinaiskonna Euroopa juunioride meistrivõistluste pronks on küll kõva sõna," märkis ta.

Täiskasvanute rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võtsid mõõtu sangpommitõstja Märt Liivak, kes sai maailmameistrivõistlustel kuuenda koha ja tuletõrjesportlane Margo Tammepõld, kes jõudis Euroopa meistrivõistlustel kahel alal 20 parema hulka.

Eesti täiskasvanute meistrivõistluste medalisaagi vähenemise üks põhjusi võis Põllu meelest olla, et paljud alad hakkasid osalust erineval moel piirama.

Kui võtta alade lõikes, oli Põllu meelest üllatavalt kesine aasta kergejõustiklastel ja vibulaskjatel. Eelmistest aastatest rohkem kandidaate ja paremaid saavutusi on reas laskuritel ja vabamaadlejatel.

Põllu rõõmustas, et kandidaatide seas on ka uute alade esindajaid. "Näiteks klassikaline tõstmine oli paremate sportlaste valimistel viimati esindatud ligi 20 aastat tagasi," märkis ta. Harvem kandidaate esitavatest aladest oli seekord esindatud poks, triatlon, sangpommitõstmine ja tuletõrje sport.

Anne Põder, Järva Teataja