Tiitlivõistlustelt üheksa medalit võitnud Erki Nool astub täna uude rolli, riputades medaleid kaela eile kümnevõistluse lõpetanud parimatele. «Vähemalt üks eestlane peab ju poodiumi juures ära käima,» märkis Nool muigelsui.

Kümnevõistluse fännina istus Nool koos elukaaslase Kadri Kivisega kaks päeva staadionil ja jälgis kunagiste konkurentide ja juba tekkinud uue põlvkonna heitlust. Täna saab temalt kuldse medali vana tuttav, tðehh Roman Ðebrle.

Tegelikult pidi Nool olema autasustaja rollis juba mullusel MMil Helsingis. «Mulle öeldi seda varem ette, võtsin isegi ülikonna kaasa, aga millegipärast unustati mind ära,» meenutas Sydney olümpiavõitja. «Seekord tulin niisama võistlust vaatama ja jätsin ülikonna koju. Linnast uut osta pole ka mõtet, pealegi on tähelepanu keskmes sportlased, mitte autasustaja.»

Nool ise seisis viimati pjedestaalil täpselt neli aastat tagasi Müncheni EMil. Toona sai ta Ðebrle järel hõbedase autasu. Eile õhtul uskus ta, et ei lasku pidulikul momendil melanhooliasse. «Rollimuutus mind kurvaks ei tee, pigem tuleb üks ilus hetk,» uskus ta. «Sportlasena olen oma töö juba teinud. Igaühe aeg saab ükskord otsa.»

Seetõttu ei soovinud ta ka pikalt arutleda, millised oleks tema võimalused võistluses. Arvas vaid, et 7500 punkti koguks ta kindlasti.

«See peaks lihtne olema. Treenitus on mul siiani alles, lisaks tohutud kogemused,» hindas 36aastane mees. «Tõsisemalt harjutades oleks võimalik ka näiteks 8100 punkti. Just tänu kogemustele oleks see mul lihtsam kui Mikk Pahapillil või Madis Kallasel.»

Loe edasi SL Õhtulehest

SL Õhtuleht