Samas loobub Kallas kergekäelisest vekslitejagamisest. «Muidugi tahaksin Götzises 8000 punkti koguda,» tõdeb ta. «Aga sellist tulemust olen lootnud juba neli hooaega. Enam pole mõtet kohustuste väljaütlemisega endale pingeid tekitada.»

Areng kui börsikõver

2002. aastal Eesti tulevikulootuste hulka kerkinud Kallas kogus läbimurdehooajal kümnevõistluses kolm korda üle 7500 punkti.

Ent seejärel meenutas saarlase arengukõver paljuski Tallinna börsi – helgeid hetki on olnud pehmelt öeldes vähe.

Kaks suve tagasi 7763 punkti kogunud Kallas peatas mullu koostöö Tõnu Kaukisega. Suvel harjutas Tallinna Ülikoolis kehakultuuriteaduskonna lõpetanu valdavalt omapäi, sügisel alustas ühistreeninguid Eesti esinumbri Kristjan Rahnuga.

«Alguses oli natuke harjumatu Kristjani plaanide järgi harjutada. Aga need tunduvad mulle sobivat, vähemalt sisehooaeg näitas seda,» lausub Kallas, kes püstitas isikliku tippmargi nii seitsmevõistluses (5806) kui ka 60 m tõkkejooksus (8,06).

Pingeid vähem

Sisehooaja järel timmis Kallas vormi Portugalis. Aprilli keskel tekkis teivast hüpates säärelihases mikrorebend, mis pärssis Hispaanias treenimist. Enne Götzist jooksis Kallas 110 m tõkkeid isikliku rekordiga 14,68, heitis ketast 46.82 ja tõukas kuuli 14.53.

Kallas on pääsenud pingete küüsist. «Varem tegutsesin liiga kramplikult. Nüüd üritan pingevabalt võistelda. Talvel ei öelnud kellelegi, et ma seitsmevõistluses stardin. Pärast võistlust helistasin isale ja rääkisin talle isiklikust tipptulemusest.»

Treeneripaberitega isa Raivo ja endine Eesti rekordimees teivashüppes Rein Sokk aitavad Kallast Götzises, kus väikseim eesmärk on EMi normi 7800 punkti täitmine. «Olen kindel, et EMile pääsemiseks sellest summast ei piisa,» märgib Kallas.

Postimees