Möödunud suvel (2001. aasta suvel) jõudis poelettidele "Eesti spordi biograafiline leksikon", mis sisaldab andmeid häid sportlikke tulemusi saavutanud 4 050 sportlase kohta, aga samuti sporditegelaste ja treenerite kohta.

Järgnevalt ülevaade artiklitest lühendatult, kuid samas täiendustega nende inimeste kohta, kes tihedalt seotud Lehtse või Lehtse vallaga (ka endistes piirides) enne või praegu.

Toomas Berendsen

Sündinud 1944. aastal Linnapes Inna talus. Kergejõustiklane, suurmeister kümnevõistluses. Sportima hakkas Ambla Keskkoolis Ilmar Lindami juhendamisel.

1970. aastal lõpetas TPI ökonoomikainsenerina. 1969. aasta NSV Liidu meistrivõistluste hõbe ja 1970. aasta pronks kümnevõistluses. Euroopa karikavõistluste meeskondlik hõbe. Oli maailma edetabelis 1972. aastal 9. ja 1973. aastal 10. kohal. Kuuekordne Eesti meister kergejõustikus ja meister võrkpallis (1965).

Ka tütred Kristel (sündinud 1977. aastal) ja Liis (sündinud 1983. aastal) on paljukordsed Eesti meistrid, rekordiomanikud ja koondislased kergejõustikus.

Toomas peab eeskujulikus korras isatalu, mida kasutab suvekoduna. Seal peeti 2000. aastal Berendsenide suguvõsa kokkutulek, kus osales üle 120 inimese.

Helvi Keller (Jürviste) (1934-1991)

Kergejõustiklane. Elas Lehtses Lätsel ja hiljem Ojakülas Tammiku talus.

Pruuna koolis õppis aastatel 1945-1948. Lõpetas kõik klassid (V-VII) kiituskirjaga.

Tallinna õpetajate instituudis, mille lõpetas 1956. aastal, omandas matemaatika-füüsikaõpetaja kutse. Instituudis õppimise ajal püstitas Eesti rekordi kõrgushüppes (1.55-1955. aasta) ja tuli ka meie maa meistriks samal ajal.

Saavutas mitmeid auhinnalisi kohti Eesti maanoorte ja üleliidulistel maanoorte ja üleliidulistel maanoorte võistlustel. Kuulus seitse korda Eesti koondisesse. Oli abielus Eesti kolmanda kahemeetrise mehe Ivo Jürvistega.

Totti Kasekamp (1925-2000)

Sündinud 22. septembril 1925 Vajangu vallas Järvamaal.

Kergejõustiklane, kehalise kasvatuse õpetaja ja spordiorganisaator.

Lõpetas 1949. aastal Tallinna kehakultuuritehnikumi. Oli kehalise kasvatuse õpetaja Lehtse koolis aastail 1953-1982. Koolis töötamise ajal oli kool spordis maakonnas parimate seas.

Eesti meister 1947. aastast 4x100 m teatejooksus. Sai veel kaks II kohta kuulitõukes ja kolm III kohta (kuulitõuge, tõkkejooks, viievõistlus).

Püstitas 1955. aastal Eesti rekordi viievõistluses. Kuulus kolm korda Eesti koondisse.

Seitsmekorda NSV Liidu maanoorte meister. Tänaseni Järvamaa rekordiomanik kuulitõukes (13.35 - 1955. aasta).

Totti parimad saavutused pärinevad siiski vanemast east. Tuli Turus 1991. aastal kahekordseks veteranide maailmameistriks (kuulitõuge, odavise). 1992. aastal Norras krooniti samadel aladel omaealiste Euroopa meistriks. Siis esines ka esmakordselt sini-must-valge lipu all.

Tottit ei ole enam meie seas alates 21. märtsist 2000. aastal.

Hans Lööper

Sündinud 16. veebruar 1933 Amblas, kus elab praegugi. Sporditegelane.

Maaspordiühingu Jõud mitmekordne jalgpallimeister. Saanud medaleid veel kergejõustikus ja tõstmises.

Töötanud kehalise kasvatuse õpetajana Türi tehnikumis, Rakke keskkoolis ja alates 1976. aastast Jäneda tehnikumis kuni selle sulgemiseni 1999. aastal.

Kus Hans töötas, sinna staadioni rajas. Jäneda sai tänu temale ka spordihoone (tolleaegsetes ametlikes kirjades "Põllumajandustehnika demonstreerimise hall ja tsiviilkaitse varjend").

Tehtud töö eest sai "Austuse medali" ja Jõudi auliikmeks 1981. aastal.

Hans Lööper on ka koos Leo Matikaineniga Kõrvemaa mängude ristiisa ja palju ürituste läbiviija.

Tublile töömehele tagantjärele juubeliõnnitlus Lehtse valla rahva poolt!

Aksel Randmer

Sündinud 1923. aastal Lehtse vallas Pruuna-Kõrve külas Kongi talus. Sporditegelane, Eesti vibuspordi isa.

Lõpetanud 1943. aastal Jäneda põllumajandustehnikumi ja 1948. aastal Tallinna kehakultuuritehnikumi. Töötanud kehalise kasvatuse õpetajana (ka Tapal neli aastat), kergejõustiku- ja vibutreenerina.

Tõi 1960. aastal Eestisse esimesed võistlusvibud ja pühendus ala arendamisele. 1971. aastast Eesti (NSV) teeneline treener.

On saanud Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha kuulitõukes (1946. aastal) ja mitmeid kordi jõudnud medalikolmikusse vibuspordis. Meistersportlane 1970. aastast.

Aksel on ka tuntud kirja- ja fotomees. Olnud aastakümneid Spordilehe, Rahvahääle, Kehakultuuri ja Pärnu Postimehe korrespondent ning fotoreporter. Praegu elab Pärnus.

Kajastatud on nende sportlaste elulood, kes on olnud või on tihedamalt seotud kergejõustikuga.

Autor: Jüri Freimann

Allikas: Lehtse valla ajaleht [detsember 2002 - mai 2003]