Ülehomme Göteborgis algav kergejõustiku em kujuneb võõrustajate peoks, arvab samas linnas treenerina töötav Katrin Klaup. 1997. aastast Rootsis tegutsev tartlanna ütleb, et rootslased oskavad lemmikuid tiivustada, aga neile ka haiget teha, kirjutab Deivil Tserp.

Kevadel vajus Klaupi suu imestusest lahti, kui Rootsi meedia kuulutas, et jalavigastuse küüsis vaevlev kolmikhüppe olümpiavõitja Christian Olsson kaalub tõsiselt võimalust karjäär lõpetada. Toona läks Klaup Göteborgi sisehallis Olssoni treeneri Yannick Tregaro juurde ja küsis, kuidas asi tegelikult on.

«Yannick ütles, et lõpetamisest ei ole nad iial isegi rääkinud,» vahendab Klaup kuulsa kolleegi sõnu. «Christian käis viimati jaanuaris operatsioonil ja kevadel tegi põlv veel natuke valu. Yannicku sõnul tulnuks halvimal juhul kõne alla alavahetus – nad hakanuks tegelema endise lemmikala kõrgushüppega.»

1999. aasta juunioride EMil triumfeeris Olsson just kõrgushüppes, kolmikhüppes jäi teiseks. Toona harjutas tulevikulootus oma iidoli, kõrgushüppe eksmaailmarekordimehe Patrik Sjöbergi treeneri Viljo Nousiaineni näpunäidete järgi. Pärast juhendaja surma hakkas Olssonit abistama kaks aastat vanem treeningukaaslane Tregaro.

Pilbaspeenikeste jalgadega Olsson arenes lausa valguskiirusel. Enne vigastust oli ta tiitlivõistlustel võitmatu, triumfeerides 2002. aasta Euroopa meistrivõistlustel, 2003. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2004. aasta olümpiamängudel. Seejärel sundis põlvetrauma ligi kaheks aastaks võistluskarussellilt maha hüppama.

Olssoni potentsiaal äraarvamatult suur

Klaupi hinnangul lubas Tregaro Olssonil liiga palju võistelda. «Kolleegidena oleme rääkinud paljudel teemadel, ja Yannick on tihti minu arvamusega nõustunud, kuid seda küsimust ei ole ma tahtnud puudutada,» sõnab Klaup. «Tundes Viljot, olen päris kindel, et tema osanuks Christianit tõusu ajal rohkem hoida.»

Klaup nimetab Olssoni potentsiaali «äraarvamatult suureks». «Usun, et Christian ütleb EMil selle hooaja kaalukaima sõna. Kindlasti pärssis vigastuseperiood tema vaimu. Kuid Christianil oli kergem tippu tagasi tulla, sest seni oli ta mänginud oma liivakastis, talle suutis konkurentsi pakkuda vaid Jonathan Edwards.»

Samas on Klaup eriti imetlenud kõrgushüppajat Kajsa Bergqvisti. Küllalt sageli vigastuste küüsi ja meediatööstuse hammasrataste vahele sattunud sarmikas naine võitis mullu Helsingis MMil kuldmedali. «Kajsa probleeme teades olin hämmingus, et ta madalseisust nii võimsalt tõusta suutis,» mõtiskleb Eesti treener.

Achilleuse kõõluse vigastusega kaua kimpus olnud Bergqvist pidi 2004. aasta Ateena olümpiamängudelt eemale jääma. «Minu keel ei paindu neid asju kordama, mida Kajsa kohta on räägitud ja kirjutatud,» meenutab Klaup. Pärast pikka mõttepausi lisab ta siiski: «Uuriti, kas ta on oma maksud ikka korralikult tasunud.»

Klaupi hinnangul suutis Bergqvist valud ja mured üle elada maksuparadiisis Monacos, kus ta juba mitu aastat elab. «Minu meelest sujus Kajsal viisakalt ka treenerivahetus,» lausub Klaup. «Üleminekut Bengt Jönssoni juurest Yannick Tregaro gruppi põhjendati vajadusega leida uusi mõtteid ja väljakutseid.»

Greeni ja Tregaro armuleek lõõmab

Klaupi sõnul on tekkinud huvitav olukord: Tregaro juures harjutavad maailmameister Bergqvist ja mullusel MMil üllatuspronksi pälvinud Emma Green. «Kajsa on Emmast küll pea jagu üle, kuid kahe tipu treenimine ei ole kerge ülesanne. Samas pole ma väliselt hõõrumist märganud, kuid päris sisse ei näe.»

Pealegi on 21-aastane Green Tregaro tüdruksõber. «Yannickul on noore mehe kohta suur koormus,» lausub Klaup, vaevumärgatav muie huulil. «Kui nende armusuhted avalikuks tulid, kirjutati sellest ajalehtedes päris palju. Keegi naljahammas lõikas ühe artikli välja ja kleepis Göteborgi kergejõustikuhalli seinale.»

Asjatundjatele torkas silma, et Helsingis oli Bergqvist piitspeenike, justkui oleks ta kasutanud mingisugust eridieeti. «Rootslased tavaliselt oma kehavorme ei häbene,» kinnitab Klaup. «Tüdrukutel on küllalt lopsakas keskkoht. Kuid Rootsi treenerid seda küsimust ei puuduta, see on tabuteema.»

«Mõni aasta tagasi proovisid mitmed Göteborgi sportlased sõna otseses mõttes näljutamiskuuri,» jätkab Klaup mõtisklust. «Kahjuks lõppes see anoreksiaga, nii et äärmuslike sammude astumine ei ole sugugi mõistlik. Küllap aitab Kajsal kaalu timmida õige toitumine.»

Klaup möönab, et Bergqvist valmistub EMil alistama maailmarekordit 2.09. Tänavu on 2.08 naine unelmatekõrgust paar korda juba paljulubavalt rünnanud. «Ma arvan küll, et kogu raske treeningtöö tehakse rekordi ületamise huvides. See on ju midagi erilist, kui püstitad maailmarekordi kodusel tiitlivõistlusel oma publiku ees.»

Greeni võimalusse tõusta EMil pjedestaalile Klaup eriti ei usu. «Olen näinud tema treeninguid,» sedastab Klaup. «Emma kehalised võimed pärsivad tehnikat. Kohati on ta hoojooksul liiga kiire, vahel jälle liiga aeglane. Eks Emmat rõhu ka vastutuskoorem, mis tekkis pärast edukat esinemist maailmameistrivõistlustel.»

Kullakaevur Carolina Klüft

Tänavu on Green sprintinud 200 meetrit nii hea ajaga kui 23,02. Noorteklassis Eesti kõrgushüpperekordi valdaja Kärt Siilatsiga konkureerinud Green oli Klaupi kinnitusel juba maast madalast väga väle. «Sporditee alguses säras Emma 200 m jooksus ja kõrgushüppes. Aga ta valis kõrgushüppe, sest see on mugavam ala.»

Rootsi tõeliseks kullakaevuriks on saanud mitmevõistleja Carolina Klüft. Ehkki viiendat aastast järjest tiitlivõistlustel võitmatust nautival piigal on tänavu tekkinud probleeme, ta loobus vigastuse tõttu sise-MMist, pole 23-aastasel Vaxjöst pärit imelapsel Göteborgiski peale iseenda ühtegi väga ohtlikku rivaali.

«Selle aastani tulid Carolinal kõik tulemused kergelt, ent mind häiris pisut tema suhtumine sporti,» sõnab Klaup ja näitab parodeerija oskusi. «Ta rääkis tihti: tahan, et mul oleks lõbus, ma mängin, kõik õnnestus jälle nii hästi. Oi, nüüd sain natuke ata-ata, jalutan minema Tippsport on siiski tõsine asi.»

Klaupi arvates on treener Agne Bergvall Klüfti targalt treeninud. Tean, et palju tegeldi akrobaatikaga. «Carolina juhendaja oskab sportlast hoida. Teda kutsuti juba väga noore tüdrukuna Euroopa mitmevõistluse karikavõistlustele koondist aitama. Aga treener ütles kindlalt «ei». Ta ei ole Carolina arengut võimendanud.»

Klaupi hinnangul oleks Klüft väga edukas ka kümnevõistluses. «Ta hüppab üle nelja meetri teivast,» märgib tartlanna. «Sel aastal on Carolina varasemast tunduvalt rohkem tähelepanu pööranud jõutreeningutele. Paraku kipub võimsus domineerima, tehnika kannatab. Carolina teeb kõike toore jõuga.»

Rootsi meedia jälgib aga kullipilguga, kuidas arenevad Klüfti ja tema teivashüppajast poiss-sõbra Patrik Kristianssoni suhted. «Kord kirjutati ajalehes, et Carolinat teeb haigeks ainult armastus Patriki vastu,» meenutab Klaup. «Toona jäi mulje, et nende sõnade eest maksti valuraha. Lehes ilmus ka vabandus.»

Klaup on Rootsi kergejõustiku järelkasvu hulgas märganud veelgi suurema potentsiaaliga tüdrukuid kui Klüft. «Aga poiste seas ma nii koloriitseid kujusid nagu Christian Olsson näinud ei ole,» tõdeb Eesti treener.

Rootsil palju medalilootusi

Erilise huviga ootavad rootslased Klaupi sõnul ka meeste kõrgushüpet. 2004. aasta olümpial triumfeerinud Stefan Holm on mulluse mõõnasuve järel taas heasse vormi tõusnud, juhtides maailma edetabelit tulemusega 2.34. Tänavusel sise-MMil pronksi napsanud Linus Thörnbladil on kirjas 2.31.

Euroopa edetabelit juhib tõkkesprinter Susanna Kallur, kelle tippmark on nii tugev nagu 12,52. Medalivõimalus on kindlasti teivashüppajal Alhaji Jengil, kes tänavu ületanud 5.80. Klaupi hinnangul on Jeng Rootsi intelligentseim kergejõustiklane.

Kettaheitja Anna Söderberg on tänavu heitnud täpselt 64 meetrit. Väleda sprinteri Johan Wissmani ettevalmistust pärssisid paraku terviseprobleemid, üha paremaks muutub tõkkesprinter Robert Kronberg. Üllatada võib Klaupi arvates näiteks naiste 4 x 100 m teatejooksu võistkond.

Deivil Tserp, Postimees

Foto: Carolina Klüft