Prantsusmaal Arlesÿis Euroopa superliigas valguskiirusel tippklassi tõusnud Eesti piiga Ksenija Balta edestas rootslannast seitsmevõistluse valitsejannat Carolina Klüfti koguni kolmel üksikalal.

6180 punktiga kolmanda koha pälvinud Balta oli rõõmus, et 6665 punktiga võidutsenud Klüft õnnitles teda nii 200 m jooksu kui ka kaugushüppe järel. «See tekitas väga hea tunde,» rääkis Balta. «Mul on nii võimsad emotsioonid, esimest korda elus suutsin end täielikult realiseerida.»

«6180 punkti seitsmevõistluses, 23,05 200 m jooksus ja 6.56 kaugushüppes – mida veel tahta,» rääkis Andrei Nazarovi ja Remigija Nazaroviene õpilane Balta õhinal. «Viimati kogesin selliseid emotsioone eelmisel aastal Jumping Galal, kui sprintisin 60 m ajaga 7,45 ja hüppasin kaugust 6.46.»

Ootamatu põlvevalu

Balta pani Arlesÿi staadionile kogunenud paarsada spordihuvilist vaimustuma avapäeva viimasel alal, triumfeerides 200 meetris Eesti rekordiga 23,05. Tulemuse väärtust tõstab tõsiasi, et Nissist pärit 20-aastane piiga alistas maailmameistrivõistluste A-normi.

Terava jooksu järel peatribüüni ette jõudes tõstis naeratav Balta mõlemad käed üles ja lehvitas publikule. Ligi 35-kraadises palavuses kõlas vastuseks soe aplaus. «Alahindasin ennast,» tunnistas ligi sekundiga oma tippmarki parandanud Balta. «Enne jooksu tundsin väsimust.»

Avaalal, 100 m tõkkesprindis püstitas Balta isikliku rekordi 13,70, ehkki oli löönud pöia vastu kolmandat tõket ja kaotanud rütmi. Kõrgushüppes uuendas ta taas tippmarki – 1.74. Kuulitõukes kirja läinud 11.55 on Balta parim tulemus mitmevõistlusel.

Teise päeva hommikul sörkjooksu tehes tundis Balta end üllatavalt värskena. Ta tahtis sihikule võtta Anu Kaljurannale kuuluva Eesti rekordi 6.64. Ent ootamatult hakkas valutama parem põlv.

«Valu andis tunda isegi rahuliku jooksu ajal, ehmusin,» sedastas ta.

Võistkonna arst Mihkel Mardna tegi Baltale valuvaigistava süsti. Vaevus taandus kiiresti ja teisel katsel sai 168 sentimeetri pikkune ja 53 kilo kaaluv tallinlanna tuulevaikuses kirja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse 6.56. See tähendas ka EMi normi täitmist.

Remigija Nazaroviene muutus põlvevalust kuuldes murelikuks. «Ksenija ei kohku millegi ees, selline omadus on antud vähestele,» rääkis juhendaja sarmika hoolealuse trumpidest. «Ta tahtis püstitada Eesti rekordit. Ütlesin, et nii ahneks ei saa minna.»

Nazaroviene hinnangul on ligi neljasajapunktise arenguhüppe teinud Balta ideaalne õpilane. «Ksenijal oli seitsmevõistluses hooaja avastart,» lausus treener. «Ta tormas võitlusse nagu näljane hunt. Areenil oskab Ksenija esineda nagu näitleja, mul tulevad teda vaadates pisarad silma.»

Sai raskustest võitu

Odaviskes püstitas Balta isikliku tippmargi 34.58. Ometi jäi tal hing kripeldama. «Kui visanuksin paar meetrit kaugemale, olnuks võimalik parandada ka Eesti seitsmevõistluse rekordit (6215 punti – toim),» rääkis riigi kõigi aegade teise tulemuseni küündinud Balta.

800 meetrit jooksis Balta isikliku rekordi lähedase ajaga 2.10,35, tõustes neljandalt kohalt kolmandaks. Kümne punktiga kaotas talle mullu juunioride EMil kuldmedali napsanud inglanna Jessica Ennis. Teiseks tuli poolatar Karolina Tyminska oma tipptulemuse 6402 punktiga.

Meenutagem, et möödunud talvel tekkisid juunioride EMi pronksmedali omaniku Balta pea kohale süsimustad pilved. Detsembris Eesti koondise katsetel oli Audentese spordikooli abiturient näidanud hiilgavaid tulemusi, kuid seejärel kiusasid haigused ja vigastused teda kevadeni.

«Ma ei mõistnud enam, mis toimub,» meenutas Balta raskusi. «Uuesti sain korralikult harjutama hakata alles aprillis. Kreekas olid väga head tingimused, vorm hakkas paranema. Edukalt läks ka viimane laager Rakveres. Pärast seda kordasin 100 m jooksus Eesti rekordit.»

Eesti naiskond jäi Arlesÿis 16 434 punktiga viimaseks ja pudenes esiliigasse. Esikoha sai Venemaa 18 149 puntiga. Kaie Kand kogus individuaalselt 5375, Ebe Reier 4879 ja Anu Teesaar 4845 punkti. Reier täitis 200 m jooksus juunioride MMi normi – tema aeg oli 24,29.

Mitmekülgse trenniga kiireks

Treener Andrei Nazarovi sõnul on just mitmekülgne harjutamine aidanud Ksenija Baltal väga väledaks saada.

«Ksenija on looduse poolt kiire,» rääkis juhendaja. «Kui olime natukene harjutanud, jooksis ta 200 meetrit ajaga 24,36. Nüüd oleme kaks aastat korralikult treeninud ja sündis suurepärane tulemus – 23,05.»

Samas rõhutas Nazarov, et Arlesÿis olid ideaalsed tingimused. «Ksenijal on ökonoomne jooksustiil,» märkis treener. «Samas ei maksa arvata, et järgmine aeg on 22,8 ja seejärel 22,5. Ei taha fantaseerida, mis oleks juhul, kui tegeleksime ainult sprindiga.»

Deivil Tserp, Postimees

Foto: 6.56 kaugust hüpanud Ksenija Balta pälvis hea tulemuse eest ka Carolina Klüfti tunnustuse. Tairo Lutter/Virumaa Teataja