21 meetri meheks saada ihkav Peetre tegi eile koos Sillaga toetajatelt kasutamiseks saadud Honda maasturis pilti ja vaatas mureliku näoga, kui vaevaliselt Eesti rekordi 20.53 omanik autosse läks ja sealt välja tuli.

«Meil kästi viiesajakilose tõstekangiga hüppeid teha, see tagus selja vahekettad läbi,» meenutas teise grupi invaliid Sild ebainimlikke treeninguid. «Harjutada tuleb mõistlikult, nii suurt kangelaslikkust pole vaja,» lisas ta.

Vigastus kimbutab

«Kõik abimeeskonna liikmed peavad olema kõrgelt koolitatud,» jätkas Sild mõtisklust. «Nad peavad arvestama ohtudega, mis sportlast ähvardavad. Sporti tehes on kõik ilus, aga kui pärast ratastoolis oled, siis...»

Peetre on abilisteks värvanud profid. Ta teeb koostööd doktor Mihkel Mardna, masseerija Kristi Singi ja füsioterapeut Mel Palmiga.

«Kui neid poleks, oleksin vist ammu pooleks läinud,» ütles 22-aastane sportlane.

Vigastused võivad lootusrikkalt tõusuteele kerkinud arengukõvera liikumise armutult nullida. Hiiumaalt pärit Peetre treeneri Ants Kiisa karjäärile tõmbas kriipsu 1996. aasta olümpiamängude eel tabanud trauma.

Peetret segab praegu kerge õlavigastus, õnneks ei ole midagi hullu. «Lamades surumisel sai õlg haiget. Ma pole nädal aega kuuli tõuganud, reedel on esimene võistlus. Närv on kergelt püsti. Ent usun, et võistlus läheb hästi.»

8. veebruaril ihkab Peetre näidata võimsust, rünnates Sillale kuuluvat siserekordit 19.87. Kiisa hoolealune tahab täita ka sise-MMi normi 20.05, mis võiks alistuda 11. veebruaril Eesti meistrivõistlustel.

Mullu nii noorsoo EMil kui ka universiaadil hõbemedali pälvinud Peetre kinnitusel on ettevalmistus kulgenud plaanikohaselt, kui äsjane õlavigastus kõrvale jätta. Detsembrikuu teisel poolel timmis ta vormi Ukrainas.

«Arutasime treeneriga, et Ukrainas harjutamisest ei olnud enam nii palju kasu kui eelmistel kordadel,» rääkis Peetre. «Oleme seal käinud kolm-neli aastat. Aga kindlasti lähme veel Ukrainasse, sest treeningukeskus on hea.»

Kevadel sõidab Peetre, keda toetavad Avex Sport, Honda, Kolumbia-Kivi, Tartu Ülikooli spordiklubi, Käina vallavalitsus ja Jaan Talts juunior, ilmselt koos Ateena olümpia pronksimehe Aleksander Tammertiga USAsse harjutama.

Lage veel ei tunneta

Puhtmajanduslikult on Peetrel 2008. aasta Pekingi olümpiani küllaltki turvaline tunne. Näiteks Kolumbia-Kivi toetab tulevikulootust tänavu 160 000 krooniga. Eesti rekordi ületamise eest saab ta lisaks 25 000 krooni.

Kiisa arvates on Peetre võimeline tõukama 21.50. Vägilane ise end raamidesse ei suru. «Mina oma lage veel ei tunneta,» ütles seitsmekilose raudmuna taltsutaja. «Eestis võiks olla üks mees, kes tõukab üle 21 meetri.»

Peetre mark on 20.30. «Mul on rekordimehena igav,» nentis 1979. aastast troonil püsiv Sild. «Taavi võiks minust kaugemale tõugata. Ent üksnes rekordi pärast ei tasu jamada – 20.75 tuleb tõugata stabiilselt ja tiitlivõistlustel üle 21.»

Deivil Tserp, Postimees

Foto: Taavi Peetret kannustab võistlusnälg, sisehooaja avaetteaste teeb ta reedel. Toomas Huik