Kogu aur kulub sellele, kes aastapikkuses juhtimissuutmatuses ja eelarve kokkukuivamises süüdlaseks lavastada ning kuidas piinlikust olukorrast vaikselt ja oma nahka päästes välja vingerdada.

Ei lähe läbi, mehed!

Eesti Kergejõustikuliidus toimuv tsirkus hakkab põnevuselt tasahilju konkureerima juba nonde etendustega, mida andsid möödunud hooajal sportlased eesotsas Andrus Värniku ja Gerd Kanteriga. Ja järjest pöörasemaks tõotab kogu lugu minna.

Alaliidu juhtkonna omavaheline käärimine kees üle ääre eelmise aasta lõpul, kui peasekretär Marek Helinurme tabasid süüdistused valeandmete esitamises ja usalduse kaotuses, millele järgnes ähvardus, et niipea kui ta haiguslehelt tööle naaseb, saab ta sule sappa. Siiani pole saanud. Nagu pole ka kellelegi selge, mis valeandmeid ja kellele ta on esitanud.

Hoop Mikseri karjäärile

Peab lausa pime olema, et poriloopimise mängu mitte läbi näha. Mikser on poliitik ning poliitiku peamine kapital on maine. Kui Mikser kergejõustiku kängumises süüdi jääb, oleks see ränk hoop tema edasisele karjäärile. Nii tulebki kogu süü veeretada Helinurmele, kel poleks suures plaanis midagi kaotada – pöördub tagasi politseitööle ning asi peagi unustatud.

Ei lähe läbi, mehed!

Vastutust kergejõustiku kiire allakäigu eest, kui eelarve on pelgalt aastaga kahenenud ligi neljandiku ning tänavused planeeritud kulud ületavad tulusid ligi viiendiku ehk pea 2,5 miljonit krooni, peavad kandma president Mikser ning teda muinasjutuliste sponsortoetuste lubamisega pukki aidanud mänedþer Aivar Karotamm. Ent Karotamme rolli on raske üle hinnata hoopis selles, et paljud senised sponsorid on kergejõustikule selja pööranud.

Arusaamatul kombel ei suutnud alajuhid suve lõpul ära kasutada isegi Värniku ja Kanteri MM-medaleid ning paljude noorsportlaste edukaid esinemisi, et neid esile tõstes ala arendamiseks uusi toetajaid ligi meelitada. See pole saamatus ruudus, vaid lausa kuubis.

Oleks suusatamise tagala sama medalivõidukas nagu kergejõustiklastel, ei teaks Mati Alaver ilmselt, mida sponsoreilt kokkukantud rahakuhjaga kohe peale hakatagi.

Kuulaku kergejõustikujuhid maad kas või SEB Ühispangas, mis on ühena vähestest ala toetama jäänud, ja sedagi kõigest 150 000 krooniga. Pangahärrad ei saa aru, miks nende kui sponsoritega pea üldse ei suhelda ning neid kusagile ei kutsuta.

Raha oma taskust

Aga sellepärast, et ala juhtimine on lagunenud. Mikser on jäänud üksi. Tema ainus lähedane toetaja juhatuses, poliitik Peeter Kreitzberg, andis aasta lõpus lahkumisavalduse. Niiviisi, üksinda, pole Mikser lahinguväljal sõdur – kui ta üldse muude tegemiste ja käikude kõrvalt kergejõustiku tarvis aega leiab.

Seis on muutunud nii sandiks, et hiljuti oli Mikser sunnitud tegema alaliidule omast taskust 24 000-kroonise annetuse, et treener Toomas Merila saaks odaviskajaile lubatud summad siiski kätte.

Ent mis saab siis, kui ühel halval päeval tulevad oma nõudmistega alaliidu ukse taha kõik need, kellele kergejõustikuliidul on veel eelmisest aastast tasuda tervelt 2,3 miljonit krooni? Siis on alaliitu oodata tõenäoliselt pankrotihaldurit.

Lisaks peab arvestama sellega, et pankrotti vaakuvale ettevõtmisele, mille maine on liiati nullilähedane, vaevalt keegi uueks toetajaks ihkab tulla.

Mis eriti kummaline: enamik 70 klubist, kes moodustavad alaliidu A ja O, arutavad iga nädal võistlustel kokku saades olukorra mädasust, aga midagi ette võtta ei suuda.

Vaikne lahkumine

Säärases katastroofilises seisus on praegused alajuhid planeerinud vaikse lahkumise areenilt päeviks, kui kogu üldsuse tähelepanu on koondunud Torino olümpial Eesti medalilootustele murdmaasuusatamises.

Ei lähe läbi, mehed!

Juhul kui praegune ala juhtkond oma isoleerituses ja peataolekus seda ei tea, siis olgu neile siin öeldud see, mida enamik teisi ala aktiviste niigi teab: uueks presidendiks saab ärimees Erich Teigamägi, praegune mitmevõistluse alarühma juht.

Kindel on see, et kerge tal olema ei saa. Enne kui midagi ette võtta, tuleb esmalt luua selgus, milline on üleüldse kergejõustikuliidu majandusseis. Seejärel tuleb kokku panna miinuseelarve ja koostada rahavoogude prognoos. Ning loomulikult panna kokku töötahteline meeskond, mis, erinevalt senisest, ei kuula lihtsalt ära ega võta pelgalt teadmiseks, vaid suudab ka otsustada.

Peaasi, et Eesti kergejõustik ei saaks endale juhtoinaks järjekordset poliitikut või poliitikuks pürgijat, kes näeb suurt ja kuulsusrikast ala võimsa isikliku stardiplatvormina.

Priit Pullerits, Postimees

Foto: Eelmisel aastal parimaks meessportlaseks valitud Andrus Värniku (esiplaanil) üliedukat esinemist pole kergejõustikuliidu president Sven Mikser (tagaplaanil) suutnud ära kasutada, et ala arendamiseks uusi toetajaid ligi meelitada. Raigo Pajula