MMi ajalukku põlistasid end odaviskaja Andrus Värnik kuld- ja kettaheitja Gerd Kanter hõbemedaliga. Kettaheitja Aleksander Tammert tuli samas neljandaks ja kümnevõistleja Kristjan Rahnu kuuendaks.

Kaks kulda ja hõbe toodi universiaadilt, viis medalit järelkasvu tiitlivõistlustelt, neli Euroopa noorte olümpiafestivalilt. Kümnevõistlejad pälvisid Euroopa karika superliigas ja seitsmevõistlejad esiliigas.

Paljuütlevad on eri edetabelid: neli eestlast maailma esiviisikus, kuus alla 23-aastaste maailma esikümnes.

Eesti tippude seas

MMi tulemusi avaldades reastas meedia medalivõitude järgi ka riike. Eesti koht vastavas edetabelis oli üllatavalt kõrge – 13., otse Saksamaa järel, eespool Suurbritanniat (16.). Euroopa riikidest oli Eesti kuues.

Täiskasvanute kergejõustikku kroonivad oma saavutustega mehed, medalivõitude edetabelis oli Eesti seitsmes. Euroopa riikidest said parema positsiooni vaid Prantsusmaa ja Venemaa, kohapunktide tabelis on meie väike riik kümnes, Euroopas viies.

Aasta saavutus on seegi, et Eesti võib lähetada EMile rekordiliselt arvuka esinduse. 1. jaanuarist 2005 kehtestatud normide täitmine oli juba mullu jõukohane 23 sportlasele.

Normita aladel on osalemise teeninud kindlasti maratonijooksu EMi hõbe Pavel Loskutov ja ilmselt ka universiaadil finaali jõudnud 4 x 100 m jooksu meeskond.

Kui suvel küünivad varasemate saavutusteni ka odaviskaja Alan Puuste (norm 77.00) ja kümnevõistleja Indrek Turi (7800), saab mõnele EMi tasemel atleedile saatuslikuks kodune konkurents.

Eesti tippude vahetu järelkasv eesotsas Taavi Peetre, Mikk Pahapilli ja Mirjam Liimaskiga esines rahvusvahelisel areenil jälgijätvamalt kui nende eelkäijad iial varem.

Maailma alla 23-aastaste edetabeli esikümnes näeme esimest korda kuut meie atleeti. Viie noore mehe punktikohad tõstavad Eesti riikide esikümnesse. Euroopa mastaabis jagame Soome ja Saksamaaga 4.–6. kohta.

Eesti naiste kergejõustikus domineerivad noored eesotsas tiitlivõistlustelt medaleid toonud Mirjam Liimaski, Ksenija Balta ja Kaire Leibakuga.

Naiskondlikule esinemisele Euroopa karikavõistlusel vajutas pitseri põlvkonnavahetus. Võistlusrajaga jätsid hüvasti Kadri Kelve, Milena Alver ja Kärt Siilats.

Juunioride MMi normi on täitnud 11 noorukit, neist seitse neidu. Poiste mehistumine kulgeb teadagi aeglaselt, esialgu on lipukandjaks kettaheitja Margus Hunt, kes on jagu saanud ka kuulitõuke ja vasaraheite MM-normist.

Eestile edukatel kuuekümnendatel Poola spordilehe Przeglad Sportowy eeskujul riike maailma edetabeli punktide alusel reastades sobitas siinkirjutaja Kehakultuuris liiduriike Vene Föderatsioonist lahku lüües maailma esikümnesse.

Tuues enesetunnet tõstva ja kergejõustikuperet liitva esile 1968. aasta olümpia eel ka meie kergejõustikuföderatsiooni pleenumi aruandekõnes, pälvisime taunivat kriitikat.

Kellega võrrelda?

Pleenumile tulnud üleliidulise spordikomitee esindaja ei kiitnud Eesti esinemist liidu rahvaste spartakiaadil – l2 võistlejat esikuuikus, neist kuus medalivõitjana – ega head positsiooni maailmas.

Vastupidi. Ta müristas: «Kellega te end võrdlete, mingi Aafrika riigi Keeniaga!» Tuletagem veel meelde, et juba järgnenud hooajal edestasid Keenia mehed México olümpia medalijahis ka NSV Liitu.

Kellega võrdleme end praegu? Me ei piirdu alaliste võistluspartnerite Läti ja Leeduga. Medalitabelite põhjal võrdleme Eestit suurriikidega, aga ka ootamatult suurriikide kõrvale tõusnud Bahreini ja Katariga.

Kääbusriigid on ülekuldamisega võtnud omaks Musta Mandri tippe ja noori talente. Aafrikast ja mereriikide asumaadelt tulnud talendid rikastavad peale Prantsusmaa ning Suurbritannia teisigi Euroopa riike.

Erlend Teemägi, Postimees

Foto: Mirjam Liimask naasis mullu kuldmedaliga nii Euroopa noor­soo­ meistrivõistlustelt kui ka universiaadilt. Toomas Huik, Postimees