Mõni aasta tagasi oli Kanepi sponsor üks  Ösel-Foods oma kaubamärgiga Aura. Varsti pärast sponsoriks saamist helistas äärmiselt nõudlik naishääl Foodsist ja kurjustas, kuidas Eesti Päevaleht julges avaldada pildi Kanepist, kelle riietusel puudus (=polnud näha) firma logo.

Väidet, et huvi pakub Kanepi kui perspektiivikas tennisist, mitte kui liikuv reklaamtulp, ei võetud kuulda. Alarmeerisime Jaak Kanepit, kes oskas firma esindaja maha rahustada ja korraldas kohe kiire pildistamise, nii et saime Kanepist õiges riietuses fotod.  Jaak Kanepi oli pisut leilis, kuid mõistis, et toimetused ei pea pidama arvet sportlaste toetajate üle ega ajama särkidel näpuga järge.

Kanepi on tuntud sponsoritruu sportlasena ning hoolitseb, et Eestis tehtavatel piltidel oleks riietusel kõik logod. WTA turniiridel tohib sportlane kanda kahte 19,5- ruutsentimeetrist oma toetajate reklaamlogo, lisaks neid, mille määrab WTA.

Kuidas vibu mängitakse?

Kahel olümpial Eestit esindanud vibulaskur Raul Kivilo läinud kord ühe firma esindaja jutule, kelle kohta oli laialt teada, et mees jagab heldekäeliselt raha. Kuulaski siis sportlaste metseen Robin Hoodi jäljendaja jutu ära ning päris seepeale: ´Aga kuidas seda üldse mängitakse?¡

´Nojah, inglise keeles ju mängitaksegi,¡ muigas noolelennutaja seda seika meenutades. Kuigi selgus, et spordis (vähemalt vibuspordis) oli ärimees küll täielik võhik, vastasid kuuldused ta heldekäelisusest tõele ning sportlane saigi endale igatsetud sponsori.

Pasta ja pitsa tõi EM-medali

Künter Rothbergile tähendab sponsorabi lisaks rahale ka korralikku kõhutäit. Nimelt võimaldab Itaalia restoran Da Vinci noorel judokal juba kolmandat aastat iga päev teatud summa piires oma taldrik saapamaa hõrgutisi täis kuhjata. Toredasti möödus aga Rothbergi EM-i pronksmedali saamise tähistamine koos treeningukaaslaste, treener Aavo Põhjala ning restorani omaniku Rain Uuskülaga.

´Mis salata – pastad ja pitsad tõid medali!¡ ütles Põhjala äkitselt. Rõõmsal seltskonnal ei jäänud muud üle, kui tunnustavalt noogutada. Kõik, mis oli taldrikult juba suhu rännanud, viis keele alla.

Matusebüroo hinnaline abi

Maailmameister Marko Luhamaa meenutab rõõmuga oma esimest sponsorit, matusebürood. ´Väga hea abiline,¡ lausub karateka. ´Sõbrad muidugi seostasid seda kohe võitlusliku alaga. Küsisid muudkui: ´Huvitav, mida te küll koos teete?¡ või ütlesid: ´Jaa-jaa… teadagi, mille eest sulle makstakse.¡

Salapärane toetaja

Eesti naiste kolmikhüppe eksrekordiomanik Virge Naeris hingab sportlaseajale tagasi vaadates kergendatult. ´Taasiseseisvumise järgsel ajal ei pidanud sportlane end kuusepuu kombel silte täis kleepima – piisas  sellestki, kui sponsorit ajakirjanduse vahendusel mainisin,¡ ütleb Naeris, kelle ainus kaalukas sponsor on siiani saladus.

Ilma salapärase abiliseta jäänuks Naerisel enamikus välismaistes treeningulaagrites käimata. ´Mind toetas inimene, kellele pole peamine reklaam, vaid sportlane ise,¡ lausub ta. ´Kui enamikule tähendas sponsorlus ´kaupa kauba vastu¡, siis tema toetas mind heast tahtest kogu karjääri vältel.¡

Helde spordiaustaja toetab Naerise sõnul aktiivselt näiteks korvpallureid. ´Meie koostöö ajal palus ta oma nime mitte avalikustada. Vaevalt et ta on oma seisukohta muutnud,¡ lausus ta.

Sponsor Osama…

1991. aasta suvel treenisid Souli olümpiamängude hõbemedali omanikud vennad Tõnisted veel viimaseid päevi N Liidu koondises, mille sponsoriks oli tollal Osama… Bin Laden? Sugugi mitte! ´See oli siiski kõigest Itaalia arvutitehnikafirma,¡ meenutab Toomas Tõniste. ´Praegu saaks sellega kindlasti palju nalja!¡

Hea lennuilm

N Liidu koondise päevil oli judokatel ebaõnnestunud võistluse järel kombeks eneseirooniliselt öelda: ´Mul oli täna lennuilm!¡ Peagi hakkas kahte koondislast toetama lennufirma Aeroflot.

´Viskasime siis nalja: ´Aeroflotile meeldis, kuidas te lendasite, ja vaat, leidsitegi enesele sobiva sponsori!¡ meenutab kahekordne olümpiapronks Indrek Pertelson.

Kaks lepingut ühe hoobiga

Mitu aastat tagasi kiirustas Lääne-Harju spordiklubi juhataja Ago Kliimson tähtsale kohtumisele Harju Elektri esindajaga. Keila korvpallipoistele toetajat otsinud treener kiirustas pisut üleliia. Lubatust nobedamini liikuvat autot märkas politseipatrull, kes andis peatumiseks märku.

´Olin päris närvis, sest hilinemine tähendanuks läbirääkimiste kindlat ebaõnnestumist,¡ ütleb Kliimson. ´Niisiis rääkisin kõik ausalt ära – kuhu ja miks ma kiirustan.¡

Mundrikandjaid näis Kliimsoni mure huvitavat ning nad esitasid nii korvpallikooli kui ka seal käivate laste kohta palju küsimusi. Viimaks tegi üks neist ettepaneku: kogu trahvisumma läheb korvpallilaste toetuseks. ´Võin kätt südamele pannes öelda, et pidasin oma lubadusest kinni,¡ ütleb Kliimson. ´Jõudsin ka õigeks ajaks kohtumisele ning leping sai sõlmitud – ühesõnaga, kaks sponsorlust ühe hoobiga.¡

Mitteametlik Eesti rekord?

Eesti vabariigi taassünni järel tundsid paljud tippsportlased end justkui tänavale visatutena. N Liidu spordisüsteemi tugi haihtus, ajalukku kadusid toidutalongid. Ujuja Indrek Sei osutus aga õnneseeneks. ´Mind nõustus toetama Harju Elekter ning meie koostöö kestis kokku 11 aastat, kuni minu sportlaskarjääri lõpuni,¡ ütles ta. ´Nimetaksin seda omal moel Eesti rekordiks – ei usu, et kellelgi teisel on olnud pikaajalisemat sponsorluslepingut.¡

Miljoneid ei maksa loota

Nii kallil alal nagu autosport on 10–15 miljonilist sponsortoetust hankida ülikeeruline ühelegi sportlasel, saati siis mitmele. Äsjailmunud raamatus ´Asmerid¡ pihib Toivo Asmer, et ta ei lähe enam kunagi mõne Eesti sponsori firma ukse taha kätt väristama. Marko Asmer sõidabki Jaapanis F3 sarjas ilma kaasavarata.

USA-s läbi murdnud vormelimees Tõnis Kasemets käis vahepeal Eestis luureretkel. Tal ei õnnestunud leida ainsatki sponsorit ning ChampCaris mõned sõidud teinud eestlasele jäi tänavu eliitsari suletuks.

Rallimees Urmo Aava veel võitleb eelarve täitmise eest. Ta pole kuulutanud, missugustel MM-rallidel ta saab tänavu kaasa teha. Põhjus on proosaline: iga etapp maksab ligi kolm miljonit krooni.

Töömehe mütsiga paadis

Noor sõudelootus Artur Maier on mitu korda mekkinud ka mänedþeri leiba. Paar aastat tagasi Hispaaniasse noorte MM-ile minnes olid toonase neljapaadi liikmed püsti hädas: sõudeliidult saadi küll võistlusriietus, aga mitte dresse ega mütse. Just peakatted tuli sportlastel Hispaania päikesekuumuseks valmistudes kuskilt hankida.

Pärnu Vees võttis Maieri vastu kena ja lahke naine, kes kuulas noorsportlaste mure ära ja otsustas: ikka saab aidata!

Kuna ametlik asjaajamine oleks nädala pärast võistlustulle astunud sõudjatele jäänud liiga aeglaseks, läksid kümme uhiuut mütsi firma raamatupidamises kirja kui ´töömeestele mütsid¡.

Liiga häid ei toeta!

Tavaliselt üritavad suurettevõtted tippudele külje alla pugeda, et nautida rohket meediatähelepanu, kuid leidub ka erandeid.

Kuulitõukaja Taavi Peetrele ja vasaraheitja Maris Rõngelepale rahastajaid otsiv Ants Kiisa peab kõige huvitavamaks leiuks Jetoili kaasomanikku Andres Sonni. ´Ta tahab toetada noori ja andekaid sportlasi, kuid mitte tipptegijaid. Kunagi leppisime kokku, et kui sportlased (Peetre, Rõngelep –toim) peaksid jõudma sellisele tasemele nagu Gerd Kanter, siis tema neid enam toetada ei taha,¡ lausus Kiisa.

Sonn ise harjutas nooruses koos Aleksander Tammertiga, tõukas kuuli ja heitis ketast, kuid pere majanduslik seis ei lubanud tal täismeheks saades oma võimetelage kompima jääda, vaid sundis tööle minema.

Ärimehed läksid hasarti

Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel meenutab, et mõni aasta tagasi hakkasid sponsorid Pärnus rahvusvahelise turniiri toetamisel konkureerima vähemalt sama vihaselt nagu pallurid omavahel.

Toetajad uurisid, kui suure summa teised ettevõtted panustavad, ning üritasid sellest summast rohkem pakkuda. Kui Keel väljus ühe väga suure erafirma juhi kabinetist, trehvas ta teise suurtoetajaga, kes kohe päris: ´Kui palju nad andsid?¡

Summat kuuldes lõi ärimees rinna ette: ´Meie pole kehvemad!¡ Ja ta lajatas eelnevalt kokkulepitud toetusrahale prauhti mõnikümmend tuhat krooni juurde.

Toetuse eest sada kükki!

Toetajaid otsides ei pruugi alati piisata diplomite või võistlusprotokollide ette näitamisest. Kui keskmaajooksja Roman Fosti sponsoreid otsides ühte ehitusfirmasse sattus, küsitleti teda päris põhjalikult.

Veendumaks, et tegu pole päevavargaga, palus ettevõtja Fostil teha jutuajamise lõpetuseks sada kükki. Ka see ei käinud treenitud noormehele üle jõu, ainult et…

´Paari päeva pärast oli võistlus ja kükid võtsid jalad valusaks,¡ lausus Fosti, kes paar aastat pärast koostöö algust jõudis juunioride MM-il 800 m poolfinaali.

Publik aitab rahamehi meelitada

Rakvere Tarvase korvpallimeeskond alustas sügisel hooaega 100 000 krooniga ja eelmisest klubist jäänud ligi miljoni krooni suuruse võlaga. Sel neljapäeval on aga Tarvase peatreener Andres Sõber kutsutud Wesenberghi hotelli, kus Lääne-Virumaa jõukamad mehed tahavad arutada, kuidas lähiaastatel meeskonda veel tugevamaks muuta.

´Ärimehed tahavad olla seal, kus läheb hästi,¡ lausus Sõber. ´Publik tuleb saali – viimast mängu Tartu Rockiga jälgis 1200 inimest. Kui publik meid toetab, näevad ka ärimehed, et tehakse õiget asja.¡

Sponsorid jagavad ligi 450 miljonit

Eesti sport sai 2005. aastal kasutada kokku ligi 1,5 miljardit krooni, millest sponsorraha moodustab peaaegu kolmandiku.

Eesti olümpiakomitee peasekretäri Toomas Tõnise sõnul näitas tunamullune küsitlus, et kohalikud omavalitsused panustavad sporti 750 000 krooni ning ministeeriumid, maakonnavalitsused ja fondid 300 000 krooni.

Küsitluses puudus sponsorraha

uurimine, kuid Tõnise sõnul võib

eksperdihinnanguga väita, et ettevõtted ja ärimehed panustasid sporti 450 000 krooni. ´Arvan, et selle summaga me palju ei eksi,¡ lausus ta. ´Toogem kas või mõned näited: ratsahobune võib maksta kümme miljonit, ka ralliauto ja purjeka ostmine nõuab suurt väljaminekut.¡

Tõnise lisas, et nad ei arvestanud spordi toetamise hulka mitterahalisi tehinguid.

Lauri Birkan, Jaan Jürine, Märt Roosna, Eesti Päevaleht Spordileht