Rohked kaebused perearstide kabinettides ja pikad järjekorrad polikliinikutes annavad hoiatavat märku.

Sageli pöördume jukerdava tervise tõttu arstilt abi saama alles siis, kui rohkem kannatada ei suuda. Doktorid on sellega harjunud. Kiire anamnees ja analüüsid – ning standardolukord näeb ette tableti- või tinktuurikuuri. Patsient on rahul. Ta on saanud oma murele väidetava lahenduse.

Samas unustavad arstidki soovitada tervisesporti või tervislikku toitumist vaeguste leevendamiseks ja vähendamiseks. Haigestunud inimest sportima suunata on loomulikult liiga hilja, kuid sport ei ole ainus liikumise vorm. Võib öelda: sport on füüsiline aktiivsus, kuid füüsiline aktiivsus ei ole veel sport.

Ära unusta oma tervist!

Tavaline jalgsimatk tööle ja koju, igapäevane koristamine, ahjupuude raiumine, lastega mängimine, söögi valmistamine ning aiatöö panustavad tervesse eluviisi mahuka protsendi. Nendest tegevustest piisab tervislikust madalseisust väljarabelemiseks või keskmise kehalise vormi säilitamiseks, kuid kehalise võimekuse tõstmiseks tuleb ikkagi ratas kuurist välja veeretada.

Euroopa Liidus on liikumisharrastust propageeritud juba pikemat aega riiklike kavade järgi.

Eesistujamaa Soome peab spordivaldkonnas esmatähtsaks noorte ning eelkõige vanema- ja keskealiste liikumisaktiivsuse tõstmist. Soomlased algatasid riikliku programmi ´Fit for Life¡, mis on mõeldud üle 40-aastastele oma tervise veidi unustanud kodanikele.

Soomlaste üleskutsega pöörata enam tähelepanu liikumisharrastusele ja tervisele liitus Austria programmiga ´Fit for Austria¡, mis soovib massispordiürituste kaudu kaasata uusi inimesi liikuma. Prantslaste ´Well Ageing¡ seab eesmärgiks ülekaaluliste noorte nõustamise ja abistamise.

Soome üllas idee EL-i kodanike tervislikku seisundit parandada põrkab aga eesistumisaja kestusele, mis on kõigest kuus kuud. Iga uus eesistuja käsitleb uusi probleeme enda vaatenurgast lähtuvalt ning nimetatud periood on kindlasti liiga lühike, et tõstatatud küsimused teadvustataks kõigis EL-i liikmesriikide valitsustes ja riigiasutustes.

Seda enam on hea tõdeda, et Eestis ja Ungaris käsitletakse rahva vähest liikumisharjumust probleemina põhjalikumalt kui enamikus teistes EL-i riikides. Valitsuses heakskiidu pälvinud liikumisharrastuse strateegiline arengukava aastateks 2006–2010 käsitleb valdkondi, nagu sportimispaigad ja nende ehitamine, arstiabi ja nõustamine, koolitus, teadmisvara levitamine ja liikumisharrastuse korraldamine. Täpsem info kultuuriministeeriumi kodulehel http://www.kul.ee.

Margus Jurkatam, Eesti Päevaleht Spordileht