JAH

Toomas TÕnise

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

olümpiakomitee peasekretär

Juhilubadega analoogset kutsetunnistuse uuendamist ma õigeks ei pea ning kuna nelja aastaga muutub spordimaailmas palju, oleks näiteks kümneaastase kehtivusega tunnistuste väljastamine ulmeline.

Esimene kutsetunnistus väljastati 17. juunil 2004, tegemist on värske, areneva süsteemiga. Püüame seda jõudumööda mõistlike muudatustega uuendada.

Tunnistuse aegumise järel on kaks võimalust: kas taotletakse kõrgemat kategooriat – see on populaarsem – või säilitatakse endist.

Praeguse seaduse järgi tuleb treeneril oma kategooria säilitamiseks tõestada, et ta on eelnevalt läbinud vähemalt 40 tundi erialast koolitust. Täpsemalt: ta peab osalema alaliidu seminaridel. Suure tõenäosusega tehakse ettepanek lisada eksamitele ka vestlus kutsekomisjoni ees.

Kõik, kes on lõpetanud kõrgkoolis kehakultuuri eriala hiljemalt viis aastat enne treenerikutse eksamit, võivad taotleda kolmandat kategooriat. Kutsetunnistuse diplomi juurde lisamisele olen aga vastu.

Ülikool annab pigem üldise harituse, igaühel tuleb veel läbida erialane koolitus. Samas on meil lähitulevikus plaanis pakkuda üliõpilastele võimalust omandada juba kõrgkoolis õppekavaväliselt treeneri kolmas kategooria. See on mõistlik kava, mida seadus lubaks juba käivitada.

EI

Lauri Birkan

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

3. kategooria kergejõustikutreener

Treenerite kutsetunnistuse mõte on hea – see motiveerib treenereid end täiendama või varem õpitut uuesti üle kordama, teisalt aga pakub turvatunnet lapsevanematele. Täpselt nagu autoga sõitmiseks nõutakse juhiluba, peab treeneritööks olema litsents. Erinevalt aga juhilubadest, mis aegumise järel värskete vastu välja vahetatakse, peavad treenerid iga nelja aasta tagant uued eksamid tegema. Miks? Treener, kes päevast päeva aktiivselt oma erialal töötab, ei muutu ju aja möödudes rumalamaks, pigem ikka vastupidi...

Ise treenerikoolituse läbinuna võin öelda, et tegemist oli omamoodi kiirkursusega kõigest sellest, mida varem ülikoolis kehakultuuri õppides omandasin. Pole just halb mõte viis aastat hiljem oma mälu värskendada, kuid arusaamatu tundub, et seda tuleb nüüdsest teha iga nelja aasta järel üha uuesti ja uuesti – vastasel juhul kaotab litsents kehtivuse. Tunduks ju absurdne, kui igaüks peaks oma kõrgkooli lõputööd lõpmata palju kordi kaitsma.

Treenereid on kahte liiki – ühed on vastava eriala lõpetanud, teised mitte. Kuivõrd  kutseeksamid on vajalikud just viimastele, nõustun Eha Rünnega, kelle sõnul võiksid värskelt kehakultuuri lõpetanud noored omandada automaatselt treeneri kolmanda kategooria. Neljas ja viies kutsejärk eeldavad  aastatepikkust tööd ning kogemusi.

Eesti Päevaleht Spordileht

Viimased artiklid

Scroll to top