Tallinnas Audentese spordikoolis õppivad 180 noormeest ja neidu näevad ihusilmaga edukaid eeskujusid. Vilistlased, maadluse maailmameister Heiki Nabi, kergejõustiku rekordiomanik Ksenija Balta ja EM-i pronks Künter Rothberg harjutavad kooli treenerite käe all ja abiturient Jaak Põldma kerkis noortennisistide maailmaeliiti.

Kui kräsupäine Marek Niit kolm aastat tagasi Saaremaalt pealinna õppima tuli, kehutas teda takka uudishimu ja soov teada saada, mis mees temast jooksurajal võib kujuneda. Rekorditest ja tiitlitest ei tihanud 100 m ajaga 11,8 jooksnud noormees eriti unistada.

Ent tema puhul läksid hästi kokku oma treeneri Endel Tustiti ja Audentese spordikooli juhendaja Valter Espe vaatenurk. Mõlemad leidsid, et poisis põleb spordimehe hing, ja nad ei eksinud. Erakool esitas uustulnukale suuri nõudmisi ja teisel õppeaastal jäi Marek laiskuse tõttu veidi hätta. Kuid ta võttis end kokku, jõudis koolitükkide vastamisel õpetajatega kokkuleppele ja õppis õigesti treenima.

Augustis tegi Niit juunioride MM-il Pekingis teoks uskumatu – võitis mustanahaliste välejalgade ees 200 m jooksus kuldmedali!

Riigilt aastas saadava 11 miljoni krooni eest peaksid Audentese treenerid koolitama koondistele võimekat järelkasvu.

´Kõik Eesti paremad noored ei pea siin õppima, aga kes siin õpivad, peavad kuuluma Eesti paremikku,¡ ütles üle kümne aasta riiklikus spordikoolis õppijaid juhendanud Espe. ´Kellel pole kodukohas treeninguvõimalusi, võiksid küll siia tulla. Näiteks Balta on pärit Nissist ja Argo Golberg (Eesti 100 m rekordiomanik – toim) Vastse-Kuustest. Muidugi tuleb meil ka ise õpilasi otsida.¡

Raske valik pärast kooli

Göteborgi EM-il osalenud 23 kergejõustiklasest kaheksa on õppinud Audenteses ja neli tõusnud oma sooritusvõime laeni spordikooli treenerite käe all. Seda võib pidada heaks näitajaks, sest tulemuslikult töötavad ka mitme teise piirkonna kergejõustikutreenerid.

Meeste tennises löövad Audentese kasvandikud platsi puhtaks – lisaks Põldmale kuuluvad Eesti tippu ka Jürgen Zopp ja  Mikk Irdoja. Kooli lõpetas ka pikaajaline esinumber Mait Künnap. ´Ain Suurthal teeb head tööd,¡ ütles Audentese spordikooli direktor Marek Kaleta.

Juba kummitab aga küsimus, kuidas kevadel kooli lõpetavad tennisistid saaksid harjutada edasi arenemiseks vajaliku koormusega. ´Noorel peaks olema tugi kaks aastat pärast täiskasvanute klassi minekut,¡ ütles Suurthal. ´Selle ajaga suudab ta enesele aru anda, kui kaugele on tal võimalusi jõuda.¡

Kergejõustiklasi nii Audentesesse saatnud kui ka ise rahvusvahelistele tiitlivõistlustele viinud Pärnu treener Ando Palginõmm rõhutabki probleemi, et pärast kooliukse kinni löömist lõpetavad paljud noored saavutusspordi. Nad astuvad kõrgkooli või lähevad tööle ega saa harjutada enam kaks korda päevas. Nad jäävad paigale tammuma või hoopis taandarenevad.

´Noored on kolm aastat professionaalselt treeninud, jõudnud vähemalt Eesti meistrivõistlustel paremate sekka ja äkki pole neil võimalik enam harjutada, sest söömiseks ja eluaseme üürimiseks on vaja raha,¡ arutles maadlustreener Henn Põlluste. ´Liiga paljud hoolealused jätavad eluolu muutumisel sportimise katki. Nimetan seda riigi raha raiskamiseks.¡

Vilistlased Nabi ja Alo Toom saavad maadlusliidu ja sponsorite toel Audentese õpilaskodus edasi elada. Sisekaitseakadeemias õppiv Nabi pidas seda võimalust oluliseks – ta jätkab treenimist Põlluste käe all ja spordisaalid asuvad käe-jala juures.

Judotreener Aavo Põhjala sõnul säilitavad Audentese ülikooli astunud vilistlased ühiselamutoa, tasuta meditsiiniteenused ja toitlustamise. Mõnedele noormeestele annab võimaluse sportlikke võimeid arendada ka kaitseväe spordirood.

Idee pikendada õppeaega

Õhus on toores idee pikendada gümnaasiumiõpet nelja aastani ja hakata õpilastele pakkuma treeneriameti algharidust. Juba praegu kuulavad noored sporditeooria tunde ja saavad sooritada esimese või teise taseme treeneri kutseeksami.

´Nii saaks noor keskhariduse, ametit õppida ja kauem riiklikult soodustatud võimalustes sportida,¡ lausus Kaleta. ´Praegu on õppe- ja treeningukoormus kohati üliinimlikult suur – nädalas on üle 30 koolitunni õppetööd ja üle 20 tunni sporditreeninguid. Esmaspäevast reedeni üle 50 tunni! Neli aastat annaks võimaluse koormust ühtlasemalt jaotada.¡

Tallinnas oma judoklubi pidav Jaan Lutsar toetab ideed, et Audentes võiks koolitada andekaid treeneri kutsumusega inimesi. ´Sarnaselt andekate sportlastega leidub ka andekaid treeneriks õppijaid vähe ja neid tuleb otsida,¡ lisas ta.

Uute õpilaste värbamisel saab takistuseks Audentese gümnaasiumi kõrge õppeedukuse lävi. Põlluste sõnul on Audentese õppenõudmised palju suuremad kui maakoolides ja kooli ei pääsenud isegi nelja-viielised andekad sportlased.

´Tänavu tegid maadlusosakonda pürginud 16 õpilasest sisseastumiskatsed vaid kolm, needki võeti õppima katseajaga,¡ ütles treener. ´Milleks ajada latti nii kõrgele? Kui inimene tahab jõuda spordis  tippu, ei aja ta akadeemilist karjääri taga.¡

Pallimängudes arenguvaru

Kui individuaalalade taset hindab Kaleta heaks, siis poiste pallimängurühmade koostamisel ja noorte arendamisel näeb ta suurt varu. Viimastel aastatel lõpetanud korvpallipoistest pääsesid üksikud kohe meistrisarja.

Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide osutas, et riiklik leping ei nõua õppuri osalemist Audentese kooli eest mingis võistlussarjas ja see vähendab treenerite võimalust oma tööd kontrollida. Osa Audentese korvpallipoisse mängib noortekoondisega esiliigas, osa sõidab nädalavahetusel esindama oma kasvatajaklubi.

´Tahaksime võimalusel näha kõiki poisse mängimas oma käe all,¡ ütles treener Üllar Kerde. ´Ma ei saa ju mõjutada Pärnus, Tartus või Rakveres mängivate poiste etteasteid. Mul on oma nägemus nende kasutamisel. Hea, et saime võistkonnale koha esiliigasse, aga seda tööd teeme Tiit Soku ja Alar Varrakuga vabast ajast.¡

Enamik suvel kuni 18-aastaste koondisega EM-i A-divisjoni tõusnud noormeestest õpib Audenteses. Nemad kogevad meeste vihast heitlust Dalkia/Nybitis harjutades. Varrak leidis, et ka teised noored võiksid karastuda meistrisarja meeskondades, aga klubid pole nende vastu huvi tundnud. ´Meestega koos treenimine annaks 17–18-aastasele pallurile tugeva tõuke,¡ lausus Varrak, kes ise mängis Audentese õpilasena Kalevis.

Kerde sõitis 1988. aastal sündinud poisse kooli otsides läbi peaaegu kõik maakonnad. Ta ütles, et hoiab treeneritega sidet, et võimekamaid noori kooli kutsuda. ´Kui treener ei taha oma poisist loobuda, on teda raske ümber veenda,¡ lausus ta.

Võrumaa Parksepa klubi saatis sügisel Audentesesse korvpallipoisi ja -tüdruku. Treener Kalev Palo lubas aasta pärast vastata, kas spordikoolis treenimine õigustab. ´Liidri äraandmine rikub meie võistkonna tööd, aga loodan, et pealinnas viiakse nad noortekoondise tasemele,¡ ütles ta.

Tuua koondislased kokku

Korvpalliliidu eesmärk oleks saada Audentesesse U18 ja U16 noortekoondise tuumik. U16 koondise treeneri üks ülesandeid on rääkida poistele, nende juhendajatele ja lapsevanematele, et nad võiksid õppida Audenteses.

´Audenteses õppijal on suurem võimalus saada tippkorvpalluriks, sest seal juhendab teda tipptreener ja õppetöö korraldus võimaldab vajaliku koormusega treenida,¡ loetles Loide spordikooli plusse. ´Ühtlasi tõuseb noore mängija väärtus ja suureneb kasvatajaklubile nii meisterlikkuse eest makstav summa kui ka kasvatajaraha, mida klubi võiks oma õpilase kellelegi teisele loovutamise eest saada. Samas tuleks leida koostöös omavalitsustega lahendus, et treener ei kaotaks õpilase äraminekul pearaha. Praegu maksab alaliit vahe kinni.¡

Mullu sügisel Kilingi-Nõmmelt koolidirektori soovitusel Audentesesse tulnud Kristjan Keres tunnistas, et ajuti saab energia otsa ja ta jääb koolitunnis tukkuma.

´Aga mul on veel palju puudusi, pean kõvasti treenima,¡ ütles 195 cm pikkune korvpallur. ´Tahaks ennast juba tänavu Pärnu meeskonnas meistriliigas mängides rohkem näidata.¡

Kerde sõnul jäävad meie noored Leedu ja Läti eakaaslastest maha seetõttu, et väikestes klubides harjutatakse vähe, ainult kolm-neli korda nädalas. ´Audentes pakub võimaluse treenida kümme korda nädalas ja areneda,¡ ütles ta. ´Ma ei näe esialgu, et meistriliiga klubide noortetöö suudaks Audentese võimalusi asendada.¡

Kooli korvpallinaiskond juhib Eesti meistrivõistlusi täiseduga ja Eesti sarjas osalev võrkpallinaiskond, mille pooled liikmed on väljaspool kooli, konkureerib medalikoha pärast. ´Kokkuleppel alaliiduga katsume siia saada võimalikult palju noortekoondise kandidaate,¡ ütles võrkpallineidude juhendaja Peeter Vahtra. ´Kui kõik paremad ei tule, võtame paremuselt järgmised tüdrukud. Eeldus on, et ta tahaks kõvasti harjutada. Samas avanevad paljud mängijad alles täiskasvanuna.¡

Ka võrkpallipoisid osalevad   esiliigas. Meistriliiga meeskonda pole Raul Reiteri  kolme tööaasta jooksul ükski hoolealune pääsenud, aga treener loodab, et järgmisel aastal keegi murrab sinna.

Treenerid

Põletav küsimus – kuidas tõsta treenerite palka

Audentese spordikooli direktori Marek Kaleta sõnul peaksid spordikooli treenerid andma pidevalt kõrgetasemelisi õpilasi, mis on koolile parim reklaam.

Nii paremate õpetajate kui ka juhendajate värbamiseks tuleks Kaleta sõnul palgatõusu võidujooksus püsida esirinnas, vastasel juhul otsib tööjõud parema jahimaa. Direktori sõnul seab riigiga kuus aastat tagasi sõlmitud leping piiri – ligi pool 11 miljonist kulub tööjõu palkamiseks.

´Haridusministeerium ja olümpiakomitee on meie probleemi mõistnud, mullu saime töötasude tõstmiseks piisakese, aga peame veel nuputama, et häid inimesi mitte kaotada,¡ ütles Kaleta.

Korvpallitreeneri konkursi võitnud Indrek Visnapuu loobuski tööle asumisest, sest teda ei rahuldanud palk. Tema asemele kutsutud Alar Varrak ütles, et kehalise kasvatuse õpetajad võivad teenida rohkem.

Ka alaliidud saavad treenerite palkamisel õla alla panna. ´Kergejõustikus on tänu koostööle alaliiduga viie asemel ametis seitse ja judos ühe asemel kaks treenerit. See võimaldab igale õpilasele rohkem pühenduda,¡ ütles Kaleta.

Espe peab tähtsaks, et rühmad pole suured ja nad ei pea omavalitsuselt pearaha saamiseks gruppe üle paisutama nagu spordiklubide treenerid. Sprinditreener ise juhendab kümmet õpilast. ´Paras hulk, mul on aega iga noorega tegeleda,¡ lausus ta.

Lauri Birkan, Andrus Nilk, Eesti Päevaleht Spordileht