Spordilehe jooksukool andis Agur Jõele otsustava tõuke panna end proovile maratonis. Ta tegi seda isegi kaks korda järjest!

Põlved tuikasid ja käed valutasid, ometi tundis Agur Jõgi Berliinis oma esimest maratoni lõpetades enneolematut vaimustuspuhangut. ´Ma sain hakkama! Polnudki nii hirmus! Tegelikult oli isegi mõnus.¡

Finiðijoone ületamise järel tõmbas Agur vabatahtlikult abiliselt saadud kilekatte ümber keha, jõi sõõmu spordijooki ja näksis banaani ning komberdas muruplatsile, kus 42,195-kilomeetrise kannatuste raja lõpetanud kägarasse tõmbunult lamasid ja said lihasvalu leevendamiseks massaaþi.

´Enne kui pikali heitsin ja veerand tunniks tukastasin, välgatas mõte – lähen maratonile raudselt jälle,¡ ütles Jõgi. ´Kogemus oli ülimõnus. Seda ei saa ümber seletada, seda peab kogu olemusega tajuma.¡

Rõõmusõnum kaasale

Lõpuaeg 4:24 polnud päris see, mida Agur püüdma läks. Ta lootis läbida distantsi ajaga 4:15. Kuid maraton toob ka julgemad unistajad kiiresti kahe jalaga maa peale.

Pool distantsi sujus 35-aastasel mehel üsna hõlpsalt, aega kulus veidi alla kahe tunni. Ent siis algas tundmatu maa – tema pikim treeninguots oli olnud 23 km, ta polnud kunagi jooksnud üle kahe ja poole tunni. Tema jalad ei teadnud, missugust vatti nad peavad nägema.

Pealegi tõusis õhutemperatuur stardi ajal olnud 12 kraadist kiiresti ja 26–27-kraadine palavus tekitas vedelikupuuduse. Hoolimata joomisest igas teeninduspunktis ja heast enesetundest sai Jõgi enese sõnul pärast 30 kilomeetrit justkui haamrilöögi. Kui distantsi esimesel poolel läbis ta 5 km lõike 27–28 minutiga, siis 30–35 km läbimiseks kulus koguni 36 minutit.

´Vahepeal ei saanud aru, kas käin või jooksen,¡ meenutas Jõgi. ´Samal ajal oli tuju kogu aeg mega. Kordagi ei tulnud pähe mõtet katkestada.¡

Ta jõi üha ahnemalt, suurt kosutust andis RedBulli energiajook. Ometi kujunesid viimased 2,195 km kõige vaevalisemateks.

Agur saatis abikaasa Jaanikale rõõmusõnumi, mille sisu oli lühidalt kokku võttes: eneseületamisest pööraselt hea tunne! Õhtusöögilauas sõpradega muljeid jagades kaalusid nad juba järgmist maratoni. Ta sai kokku koolivenna, aastaid pikamaajooksuga tegelenud Anti Kallega, kelle õhutusel startiski kuu aega hiljem Dublinis oma teisele maratonile. Lõpuaeg tuli kaks minutit parem – 4:22.

Ent see on alles algus.

Treening sütitas tahet

Kevadel Spordilehe jooksukooliga liitumine tähendas Jõe sportlikus aktiivsuses pöördepunkti. Saaremaal koolis käies mängis ta võrkpalli ja tegeles ka teiste aladega. Siis tekkis tal sportimises ligi kümne-aastane paus. Kuni paar aastat tagasi huvitus vastupidavusaladest – jooksmisest, maastikurattasõidust ja rulluisutamisest.

´Noorteklassis ei pööranud treenerid jooksmisele ja üldkehalisele ettevalmistusele eriti tähelepanu, seepärast oli jooksmine alguses väga raske,¡ lausus Jõgi. ´Eriti raskeks tegin alustamise ise – ma ei võtnud oma keha kuulda, vaid tahtsin piiratud ajaga läbida võimalikult palju kilomeetreid.¡

Jooksukooli eesmärk oli innustada huvilisi korrapäraselt harjutama ja õpetada neile vastupidavustreeningu ABC-d: millise pulsiga harjutada, pulsi jälgimine treeningu ajal, sobiva treeningukoormuse valimine ning treeningute õige ülesehitus pikemaks perioodiks. Ligi paarkümmend harrastussportlast sörkisid kord nädalas koos ja kuulasid teoorialoenguid.

Paarikuise harjutamise järel tärkas Jõgis kindel otsus panna end maratonis proovile. Tema sütitavat tahet ei vaigistanud ka kogenud jooksjate soovitus kohaneda ligi aasta järjepideva treeningukoormusega ja valmistuda järk-järgult katsumuseks. Maraton tundus Agurile harjutamise loogilise jätkuna.

´Oma kehaliste võimete proovilepanek on tõeline nauding,¡ lausus Jõgi. ´Saad oma igapäevatööga hakkama ja suudad ka füüsiliselt pingutada – see annab hea enesetunde.¡

Praegu innustab eesmärk alla-nelja-tunni meeste sekka jõuda teda ajutist laiskushoogu alistama ja nädalas vähemalt kolm-neli korda harjutama. Sügisel liitus ta spordiklubiga Arctic, kus osaleb kahel hommikul nädalas rühma spinnitreeningul ja sörgib jooksulindil. Paar korda nädalas jookseb ta kodu lähedal Harku rabametsas.

Jõgi ootab pikisilmi lund, et suusatamisega treeningutesse vaheldust tuua.

´Mulle meeldib värskes õhus harjutamine ikka rohkem,¡ lausus Jõgi. ´Vahel, kui sajab tihedat vihma ja ilm on vilets, ei taha eriti liigutama minna.¡

Ent uued eesmärgid innustavad: 10 km 42–44 minutiga, poolmaraton 1:30–1:40-ga, maraton 3:45–3.50-ga. Mees on sattunud õigele soonele.

Nõuanne

Soovitus talvel harjutamiseks:

Aeg on praegu jooksmiseks ideaalilähedane – soe, metsarajad pehmed nagu suvel, pole jääd ega lund. Ka riietuda on lihtne – jooksusussid, retuusid, spordipesu, fliis ja tuulejakk. NB! Kindlasti kandke peakatet. Ei ole olemas sportimiseks ebasobivat ilma, küll aga on ebasobivad riided.

Igaüks peaks leidma kodu lähedalt sobiva jooksuraja – kas valgustatud terviseraja, kõnniteed või pargi. Võimalusel vältige sõiduteede äärtel jooksmist.

Mida teha, kui pärast tööpäeva väsinult koju jõudes võitlete iseendaga: minna või mitte... Sörkjooksu ideoloogia rajaja Arthur Lydiard Uus-Meremaalt on soovitanud keskenduda mõttele ´astu uksest välja¡. Kõik muu tuleb iseenesest.

Olavi Valner, Eesti Päevaleht Spordileht

Viimased artiklid

Scroll to top