Liikumisharrastuse riikliku arengukava üks ülesanne on pakkuda tervisesportlastele arstiabi ja igakülgset infot ning neid nõustada. Sellele peaksid kaasa aitama ka sotsiaalministeerium, haigekassa, tervise arengu instituut, südameliit. 

Kui tavakodanik usaldab perearstile oma kõige kallima vara, tervise, peaks ta esmajärgus vastu saama nõu tervislike eluviiside kohta ja infot harrastusspordi võimalustest. Järjekordse ülikalli ravimi retsepti kirjutamise asemel oleks mõistlik välja anda Skandinaaviamaades laialt levinud nn tervisepass, kus on soovitused liikumiseks ja sportimiseks. Rohud leevendavad haigusi ajutiselt, pidev tervislikult ja sportlikult elamine muudab aga päevad täisväärtuslikumaks.

Sotsiaalministeerium kavatseb järgmise nelja aasta jooksul jätkata 225 perearsti, meditsiini- ja kooliõe ning terviseedendaja koolitamist. Kui suurt kehalist koormust inimene vajaks, mida ta peaks sportides arvestama, kuidas südametervislikult toituda ja suitsetamisest loobuda – need on tervisliku eluviisi puhul kindlasti olulised teemad.

Aga igaüks, kes hindab oma tervist, peaks ikka ise aktiivselt liikuma. Juba praegu saab tervisesportlane kasutada infoallikana enesetestimise infosüsteemi, mis on saadaval ka netiaadressil www.trimm.ee.

Lahendamist ootab üks habemega probleem: rahva- ja noorsportlaste testimine. Ka selleks vajame sotsiaalvaldkonna abi. Kultuuriministeerium kavatseb haigekassa rahastamisel toetada tervisesportlaste meditsiinilisi teeninduskeskusi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, kus iga inimene saaks lasta endale teha tervisekontrolli ja küsida liikumisharrastuseks nõu. Teistes omavalitsustes täidavad seda ülesannet perearstikeskused.

Samuti tahame ühtlustada Tallinna ja Tartu spordimeditsiinikeskuste terviseuuringute andmetöötlusi, mis võimaldaks uuringutulemusi kergesti võrrelda. Muutustega kaasas käimiseks tuleks ühtlasi arendada nendes keskustes nii materiaaltehnilist baasi kui ka harida töötajaid.

Koostöös südameliiduga teeme taas südamekalendri, mis aitab soovijatel korralikult jälgida oma tervisekäitumist ja südametegevust.

Sotsiaalministeerium hoolitseb puuetega inimeste liikumisharrastuse ja meditsiinilise teeninduse eest. E nt spordirajatiste ja liikumispaikade kavandamisel peab rohkem arvestama puuetega inimeste vajadustega.

Võtame eeskujuks maakondade tervisetoad, mis töötavad juba hästi. Kultuuriministeerium soovib koos spordiliitudega avada järgmisel aastal igas maakonnas piirkondliku spordi- ja liikumisharrastuse infopunkti. Mida sportliku ja tervisliku eluviisi tutvustamiseks oleks veel vaja teha, selle kohta loodame saada teavet ka tervise arengu instituudi läbiviidavast tervisekäitumise uuringust, kus küsitletakse 10 000 inimest.

Tõnu Seil, spordijuht, Eesti Päevaleht Spordileht