Kaua aega oli vastupidavust võimalik arendada üksnes värskes õhus, kergejõustikuhallis või ujulas, ent tänapäeval ei ole ka jõusaalid enam mõeldud vaid lihasjõu suurendamiseks.

Järjest enam treeninguvahendeid toodetakse ka vastupidavuse arendamiseks. Kuna vastupidavustreening mõjub väga hästi inimese südamele, nimetatakse seda terviseklubides rahvusvahelise tava järgi kardiotreeninguks.

Terviseklubis võib piltlikult öeldes nii joosta, sõuda kui ka jalgrattaga sõita ning seal harjutamine ei sõltu ilmast. Juba toodetakse ka seadmeid, mille jooksurajal (ehk tretbaanil) saab teha viimastel aastatel Eestis suurt populaarsust võitnud kepikõndi.

Kõigi treeninguvahendite suur eelis on võimalus valida jõukohane tempo ja harjutada optimaalse koormusega.

Rühmatreeningud mõjuvad kahtlemata tervisesportlasele hea motiveerijana, ent ei võimalda alati valida jõukohast koormust. Loomulikult on igal tervisesportlasel oma lemmiktegevus, mis lisaks kehalisele koormusele pakub ka emotsioone ja rahuldust.

Haigena ärge harjutage

Kui te taasalustate spordiga tegelemist või pole varem olnud kehaliselt eriti aktiivne, soovitatakse alustada kerge jõutreeninguga. Nii saate hoiduda seni vähekoormatud sidemete, kõõluste, liigeste, lihaste ja lülisamba vigastustest.

Alustage harjutamist väikese koormusega, siis on ka terviserisk väike. Kindlasti ei tohiks harjutada haigena – palavikuga, põletikuliste mandlite või hammastega. Haigena harjutades suureneb südame löögisagedus ja nii kurnate mõttetult oma tähtsaimat organit.

Tervena ja optimaalse koormusega harjutades hakkab süda aga treenituse suurenedes aeglasemalt lööma. Nn sportlase süda teeb ühe öö jooksul ligi 10 000 lööki vähem kui kehaliselt väheaktiivsel inimesel. Korrapäraselt tervisespordiga tegeldes on väiksem ka kõrge vererõhu risk.

Kehaline aktiivsus tugevdab tervist ja vähendab kaalu

Koos tervisliku toitumisega on nii vastupidavus- kui ka jõutreening parim vahend ülekaalu vähendamiseks. Lihtsalt öeldes: kehaliselt väheaktiivsel inimesel suundub toit kohe nn depoodesse, seevastu korrapäraselt harjutajal saavad toitaineid kõigepealt lihased.

Ülekaalu korral on vaja ka rasvarakke verega varustada ja liikumisvaeguse tõttu vähe koormatud südamevereringe saab omakorda üle- määrase koormuse.

Kehaliselt väheaktiivsel inimesel saavad lihased vähe hapnikku ning energiat toodetakse valdavalt süsivesikutest. Kuna süsivesikuvarud on piiratud, tekib väsimus kiiremini. Seevastu mõõdukas vastupidavustreening äratab unest ka rasvaainevahetuse ning kiirendab koormusjärgset taastumist. Lisaks aitab vastupidavustreening ennetada ka südame- ja veresoontehaigusi ning suhkurtõbe. Täpsemat teavet küsige oma arstilt.

Valige õige koormus

Lihasrakkudes asuvad nn raku jõujaamad ehk mitokondrid, kus toimubki rasvade põletamine. Kuid nende tööle rakendamiseks peame harjutama õige koormusega ehk aeroobselt. Seepärast ongi hakatud füsioloogiliselt õigesti valitud koormust nimetama rasvapõletustsooniks, mis on esmatähtis nii sportimisega  taasalustajale, algajale kui ka ülekaalulisele.

Terviseklubi kardiotreeningu seadmed võimaldavad tervisesportlasel saada väga head informatsiooni optimaalse koormusega harjutamiseks. Saab määrata südame löögisagedust, kulutatud energiahulka (kalorites), läbitud distantsi pikkust, koormuse kestust. Lisaks kehalisele koormusele pööratakse uute seadmete tootmisel järjest enam rõhku ka psüühilisele ja emotsionaalsele seisundile – võib kuulata muusikat, vaadata televiisorit. Veloergomeetril harjutades saab lugeda raamatut või ajalehte. 

Lähemalt tutvustame kardiotreeningu seadmeid – jooksurada, veloergomeetrit, crosstrainerÿit, sõudeergomeetrit, stepperit – järgmistes numbrites.

Rein Jalak, Eesti Päevaleht Spordileht

Viimased artiklid

Scroll to top