Erki Noole olümpiavõiduni aidanud kümnevõistluskuulsus Daley Thompson hakkas mentoriks.

Ta abistab kuut Suurbritannia andekat 12–20-aastast noorsportlast. Võib-olla vajaks treeneri kõrvale julgustavat ja kogenud eeskuju ka Eesti tippupür- gijad? Näiteks võiks abistada Nool ja Aleksander Tammert.

Mis vahe on treeneril ja mentoril?

Mentori ülesanne ei ole parandada sportlase tehnikat. Üritan andekatele noortele anda aimu, kuidas saada professionaalseteks sportlasteks. Tahan, et nad saaksid oma tööst rohkem kasu. Mu eesmärk on parandada noorte treeningukvaliteeti: tõsta töö intensiivsust ja muuta noored võistlusaltimaks.

Kuidas täiendate treenerit?

Suur osa treeneritest ei ole ise tippvõistlustel osalenud, see on koht, kus saan neid aidata. Suurvõistlustel pead enne algust viibima puhkeruumis koos konkurentidega ja tean paljusid, kes ei tule selle pinge talumisega hästi toime. Tean nippe, kuidas sellist tõket ületada, ja need on samavõrra olulised nii käijale, tennisistile kui ka kriketimängijale.

Kuidas vormida meistreid?

Igale sportlasele on kõige tähtsam oma keha tunnetamine ja võime panna keha tegema seda, mida aju käsib. Kuid kõige olulisem on leida lapsed, kes on valmis roomama ka üle klaasipuru, et saada sinna, kuhu tahavad jõuda.

Kas mentori töö muudab midagi Suurbritannia spordielus?

Jah. Kuid see süsteem pole loomulikult kõigi probleemide lahendus. See ei tee sportlast kohe võitjaks.

Teadmiseks kõigile, kes on seotud jooksualadega: et töö korralikult käima saada, tuleks kergejõustik muuta ´seksikaks¡. Tuleb käia koolides andekaid õpilasi otsimas, sest aeglastest inimestest kiireid ei tee.

Aga minu tööd kiidaks see, kui mõni poiss tuleks ja ütleks, et nautis meie koostööd. See on olulisem võit kui kärbitud kümnendik või hangitud lisameeter.

Daley Thompson, olümpiavõitja, Eesti Päevaleht Spordileht