Kergejõustiklased ihkavad tuua augustis Euroopa meistrivõistlustelt Göteborgist ja juunioride maailmameistrivõistlustelt Pekingist koju mitu medalit.

Maailmameistrivõistluste hõbemedalimees Gerd Kanter esitles mullu sügisel oma meeskonna projekti 75+. Kõige otsesemalt peegeldas see kõrgetele tulemustele häälestunud sportlase ja tema abiväe soovi purustada Jürgen Schultile kuuluv maailmarekord 74.08, kaudsemalt aga nende vaimset valmisolekut otsida edasiminekuks mõtte- ja jõuvaru.
 
Kanteri auahne kavatsus riivas kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Virgilijus Alekna eneseuhkust. 2000. aastast saadik ala valitsenud leedulane rassis talvel kõvasti ja lennutas treeningul paarikilost ketast korra isegi üle 75 meetri. Kuigi tema tippmark 69.73 jääb Aleksander Tammerti aprillis USA-s heidetud Eesti rekordile 70.82 alla, pole näha võimuvahetust – ta on võitnud kõik võistlused.

Kanter, kes jageles kaalukatel mõõduvõtmistel tänavu 69.95 heitnud ungarlase Zoltan Kövagoga teise-kolmanda koha pärast, tunnistas, et talle praegune olukord ei meeldi.

Kanter õppis vigastustest
 
´Tahtsin oma taset tõsta ja Aleknat troonilt tõugata, kuid pole õnnestunud,¡ lausus 27-aastane eestlane. ´Vahe Virgilijusega pole aga suur. Vormi paranedes on mul teoreetiline võimalus temaga Göteborgis konkureerida.¡

Keha võimete piiril piitsutanud Kanteri plaanidesse lõi mõra kevadine seljavigastus, mis sundis soovitud mahus jõutreeningud asendama ravikuuriga. Ometi oskas ta vigastusest üle olla ja koos treener Vesteinn Hafsteinssoniga harjutamise nii kohandada, et tagasilööki ei tulnud.
Tänavu kaks korda 67.49 heitnud Kanter ütles, et õppis vigastuse kiuste kehalist töövõimet hoidma. Ta lisas, et kõige tähtsam oli säilitada eneseusk.

´Mul puudus kogemus, kuidas vigastatuna edasi treenida,¡ ütles ta. ´Nüüd tean, et ka tavalisest tsipake väiksema füüsilise koormusega harjutades on võimalik püsida rahvusvahelisel tasemel. Jõunäitajad on enam-vähem samad nagu mullu, need võimaldavad heita ilma soodustava tuuleta 68–69 meetrit.¡
Kanter leidis, et kahvatumat karva medali võib anda isegi 66-meetrine heide. Seda sihib ka Tammert, kelle selg sai kevadise rekordsoorituse järel kodumaa jahedas ilmas külma ja ta pidi põletiku tõttu treeninguhoogu pidurdama.

´Suvi on möödunud kehvalt ja vindumisi,¡ tunnistas korduvalt 64–65-meetrise heitega piirdunud Tammert. ´Heitevõime vähenes ja saan praegu üksnes jõudu hoida, mitte edasi arendada. Mitmekülgne ravi tegi selja paremaks, aga EM on ukse ees ja enam pole aega harjutada tugeva koormusega. Teen seda, mida keha lubab ja mis on mõistlik.¡

Alekna, Kövago ja Kanteri ühtlaselt pikad võistlusheited kahandasid Tammerti medaliväljavaadet, ometi pole Ateena olümpia pronksimehe seis lootusetu.

´Ei näe siiski varianti, et need kolm meest heidaksid alla 67 meetri,¡ arutles Tammert. ´Tahan esialgu jõuda 66 meetrini. Püüan leida õiget heiterütmi, siis võib ketas hakata kaugemale lendama. Aga lähen Göteborgis kindlasti võitlema!¡

Maailmameister Andrus Värnik, kes tõsise treenimisega jätkas jaanuaris, noppis Eesti Kuldliigas esikohti ja vältis maailma Kuldliiga võistlusi. Euroopa meistritiitlit ründavad tänavu kolm korda üle 90 meetri visanud norralane Andreas Thorkildsen ja korra 90 meetrist jagu saanud soomlane Tero Pitkämäki.

Kas Värniku viskevorm on tõusuteel või mitte, näeb nädala lõpul Eesti meistrivõistlustel Kadrioru staadionil. ´Midagi hullu pole, harjutan tugevasti,¡ selgitas ta oma loobumist Rooma Kuldliiga etapist.

Tundub siiski, et EM-kulla konkurentsi võib Värniku tõsta rivaalide altminek, mitte tema plahvatuslik avanemine. Tõeks on saamas Eesti mulluse esisportlase maikuine väide: ´Võtan hooaega rahulikult. Häälestan end järgmisel aastal kaitsma MM-tiitlit.¡

Milline seis EM-medali taotlejate seas kümnevõistlejal Kristjan Rahnul, pole võimalik objektiivselt hinnata. Oma mulluse isikliku rekordi, 8526 lähedase punktisumma kogumine võimaldaks tal astuda pjedestaalile. Vaid kolm eurooplast – ungarlane Attila Zsivoczky, t‰ehh Roman ·ebrle ja sakslane Dennis Leyckes – on tänavu kogunud üle 8300 punkti.

Loskutovil põlv valus

Rahnu on kinnitanud, et ei ole valmistunud 8300 kogumiseks, vaid tunduvalt enamaks. Kuid külmetushaigused ja pisivigastused nurjasid tema võistlemise nii Götzises kui ka Arlesÿis, vaevalt on kümnevõistlejal endalgi oma hetkeseisundist täit ülevaadet.

Neli aastat tagasi Münchenis EM-hõbeda teeninud maratonijooksja Pavel Loskutovi usku elu tippsaavutust korrata mõrastab põlvevalu. Valgalane pidi treeningu- laagri Kislovodskis pooleli jätma, sest ei saanud enam teha arendavaid tempotreeninguid.

Maratoonari nõuandja Harry Lembergi sõnul tegi doktor Toomas Tein Loskutovi põlve enne laagrisse sõitu süsti, kuid tugevasti harjutades tuli valu tagasi. Praegu saab ta joosta vaid kergelt, lisaks sõidab jalgrattaga.

´Pean tõenäolisemaks, et Pavel ei sõida EM-ile,¡ lausus Lemberg. ´Et olla valmis startima tiitlivõistlustel, selleks peab sportlane tegema teatud hulga tööd. Pelgan, et isegi kui Paveli põlv kannatab minna jooksma, võib see maraton jääda talle elu viimaseks võistluseks.¡

Mullu tõid kergejõustiklased eri vanuseklasside tiitlivõistlustelt koju kuus medalit. Ka tänavune auhinnasaak tõotab kujuneda rikkalikuks, ja esmakordselt püüab eestlane juunioride maailmameistritiitlit.

1987. aastal ja hiljem sündinud juunioride maailma edetabelit juhivad koguni kaks Eesti sportlast – Margus Hunt kettaheites ja Kaire Leibak kolmikhüppes.

Mullu juunioride EM-i võitnud vägilasekasvu Hunt, kes lennutas 1,75-kilost ketast 64.32, on edasipüüdlik harjutaja. Nuiast pärit nooruki seljatagust kindlustab korralik toetusrühm, mida võib kadestada isegi täiskasvanud tippsportlane.

´Margus on kehaliselt tugev, kuid tehnikanüansse tuleb tal veel palju täiendada,¡ ütles noormehega koos harjutanud Tammert. ´Lihtsam oleks treenida inimest, kes on füüsiliselt nõrgem. Nüüd tuleks tal tehnikat järele aidata.¡

Mullu Euroopa noortemeistrivõistlustel hõbeda teeninud Leibak ei osale ilmselt täiskasvanute Vana Maailma t‰empionaadil.Tartlanna jääb kõrvale ka Eesti meistrivõistlustest.

Treener Mehis Viru sõnul on neiul käsil ettevalmistusetapp, mis peaks aitama tal Hiinas hüpata elu säravaima tulemuse.

Niit ja Balta – kaks suvist sähvatajat

Göteborgi Euroopa meistrivõistlustele sõitvasse Eesti koondisesse koha taganud noorema põlvkonna esindajatest tõusevad esile Marek Niit ja Ksenija Balta, kes püstitasid Eesti 200 m jooksu rekordi, vastavalt 21,02 ja 23,05.

Sajandiku võrra 1995. aastast Erki Noolele kuulunud tippmarki parandanud Niit usub, et suudab lähinädalatel joosta nobedamini, võib-olla juba laupäeval Eesti meistrivõistlustel Kadriorus.
´Eesmärk on näidata aega alla 21 sekundi, parima vormi sihin juunioride MM-ile Pekingis,¡ ütles 9. augustil 19-aastaseks saav Niit.

Göteborgis osaleb Niit vaid 4 x 100 m teatejooksus, et hoida eakaaslaste tiitlivõistlusteks värskust ja jaksu. ´Ma ei taha sagedasti võistelda, sprindiks on tarvis särtsu,¡ ütles nooruk.
 
Treener Valter Espe sõnul ei taotle nad kindlat aega, vaid arendavad eri võimeid. ´Tegeleme kehalise ja psühholoogilise ettevalmistusega. Kui see töö tehtud, paraneb ka tulemus,¡ lausus ta.

2003. aastal Kuressaarest Tallinna Audentese spordikooli õppima tulnud Niit tunneb kodusaare tugevat toetust. Jaan Rooda, kes kunagi juhendas noore sprinteri isa, pingutab nüüd endise õpilase poja sportliku käekäigu heaks.

Niidu kooliõde Balta keskendub seitsmevõistluses vähemalt kordama oma kolm nädalat tagasi Arlesÿis kogutud punktisummat 6180. 19-aastasel neiul jäid võimed realiseerimata odaviskes ja kuulitõukes.
´Ootan temalt 40-meetrist viset ja 12-meetrist tõuget,¡ ütles treener Andrei Nazarov. ´Kõrgete tribüünidega staadionil, kus tuul ei mõjuta, peaks ta suutma 800 m jooksus kärpima paar-kolm sekundit.¡

Nazarovi sõnul tagas mullu 5794 punkti kogunud Baltale ligi 400-punktilise arenguhüppe tugev töövõime. ´Teeme palju eri jooksu- ja hüppeharjutusi,¡ ütles ta. ´Maksimalistina tahan, et ta õpiks selgeks õige tehnika. Harjutame iga liigutust nii kaua, kuni selle sooritamine mulle meeldib.¡

Nazarov soovib, et Balta kordaks Göteborgis tänavust tipptulemust. Ta lisas, et paari-kolme aasta pärast võiks neiu koguda 200-250 punkti rohkem.

Andrus Nilk, Eesti Päevaleht Spordileht
 

Viimased artiklid

Scroll to top