Teist võistluspäeva alustas eestlastest päev varem väga head sprinterikiirust näidanud tõkkemees Rene Oruman. Oma põhialal lõpetas ta kuuendana hooaja tippmargiga 14,13.

¥Üldse ei ole rahul,¡ põrutas Oruman. ¥Stardis jäin magama, esimesse tõkesse panin sisse, kõrvalrajal jooksis minu masti mees, kellega käed pidevalt kokku puutusid, lõpus ajasin kõik tõkked maha,¡ kirjeldas Oruman kannatuste rada.

Noormehe eesmärgiks oli joosta alla 14 sekundi. ¥Ilm oli hea ja teatejooks näitas, et kiirust ka on, eks nüüd pean kolmapäeval Türil üritama,¡ lisas emotsionaalne Oruman.

Avapäevast jäid talle aga head mälestused. ¥Teatejooksmine tuli kui välk selgest taevast, viimati jooksin 2001. aastal Euroopa karikal avavahetust ja siis võitsime,¡ muigas Oruman.

Enne kui kettaheites asutus ringi MM-i hõbedamees Gerd Kanter, tegid oma etteaste veel Roman Fosti 800 m, Aleksei Saveljev takistusjooksus ja Eigo Siimu teivashüppes. Fosti püsis 500 m teisel kohal, ent jooksis kogu aja teisel rajal. Nii jõuvarud ammendusid ning leppida tuli seitsmenda kohaga. Saveljev oli viimane, Siimu kuues.

Ent huvitav on see sport, piisab vaid mõnest õnnestumisest, kui jääbki muje, et kahepäevane võistlus läks asja ette. Gerd Kanter raksatas küll esimese ketta võrku, kuid siis tegi kaks korralikku katset - 66.32 ja 67.49 ja kindlustas Eestile esikohapunktid.

Ent sellega polnud head sooritused lõppenud – Marek Niit jooksis 200 m Eesti rekordi 21,02. Jaanus Uudmäe jäi eesmärgist – EM-i normist - paarikümne sentimeetri kaugusele, ent 16.31 andis vajalikud neljanda koha punktid. Samas väärtuslik oli Tiidrek Nurme 3000 m jooks ja Risto Mätta odakaared.
Lõpuks näis, et kahe päeva muretsemised olid igati asjatud. Eesti koondis kogus 78 punkti ja kuuenda koha ja saab õiguse võistelda esiliigas ka järgmisel aastal. Välja kukkusid Austria ja Norra.

Esikoha eest võitlesid viimase veretilgani Rootsi ja Belgia. Kõrgliigasse tõuseb Belgia. Naiste esiliiga võitis Valgevene.

GerdKanter: õige koondislane peab meeskonda aitama

•• Eestile ainsa alavõidu toonud Gerd Kanter, selle võistluse katsetes oli juba jumet?
Kolmanda katse lend polnud hea, kuid üldiselt hakkab minema. Tuul puhus küll erinevatest suundadest, kuid arvan, et see otseselt minu tulemust ei mõjutanud.
•• Kuidas sa suudad end üldse kokku võtta võistlustel, kus konkurente reaalselt pole?
Põhivõistlus käib ju ikka iseendaga. Oluline on näitajaid ja hetkevormi kontrollida.
•• Ja mida hetkevorm ütleb?
Füüsiline vorm on korralik, kiirus on taas kehasse tulnud. Selg teeb endiselt muret, sest üks vale liigutus võib kõik rikkuda. Väikesed põikilihased on siiski nõrgad. Püüan võistelda liigset riski võtmata. Laagris on lihtsam oma tegemisi kontrollida, siis saan seljale enam tähelepanu pöörata. Kui aga pean pidevalt reisin, on keeruline.
•• Erinevalt mitmetest tipptegijatest leiad sina motivatsiooni koondise eest võistlema tulla?
Meil on lepingus kaks võistlust, kus peame osalema ja need saab endale juba varakult märkmikusse kirja panna. Iga õige Eesti koondislane peab leidma aja oma meeskonda aidata. Eriti, kui olukord on selline, et iga punkt on arvel. Jooksualad on nõrgemad ja nii tuleb väljakualadega asi selgeks teha. Sest Eesti väärib kohta esiliigas.
•• Kuidas edasi EM-iks valmistud?
22. juunil sõidan Taani laagrisse, kus olen teise juulini. Augustis tahaks juba olla sellises hoos, et ka Virgilijus Aleknal on konkurent.

Kristi Vahemaa, Eesti Päevaleht