Viljandimaa Võhma spordirühmades saavad arvuti taha konutama jäänud poisid ja tüdrukud oma pehmeks muutunud keha pingutada.

Võhma gümnaasiumis valitseb üle keskmise spordihuvi, seda kinnitab kas või kooli olümpia. Kergejõustiku, maadluse, käsipalli, jalgpalli, male ja mitme teisegi ala harrastajad on teinud koolile nime.

Takistuseks pole 300 õpilasega koolile uhkete spordirajatiste puudumine. Sportida saab vananenud 300-meetrise ringiga staadionil, jõumasinaid sikutada õppeklassist ehitatud jõusaalis, palli mängida ja võimelda väikeses koolisaalis. Direktorina juhib kooli spordiürituste korraldaja ja korvpallitreenerina töötanud Ergo Prave, kehalise kasvatuse tunde annavad Tiia ja Peeter Püvi, kes juhendavad tulemuslikult käsipallureid ja maadlejaid.

Elumugavused nakatavad

Spordiõpetamise arvutiõpetuse vastu vahetanud Hannes Männik tunnistas, et õpilaste kehaline võimekus on viimastel aastatel siiski langenud. ´Kui siin kehalise kasvatuse õpetajana tööd alustasin, võisin Eesti koondisesse kuulununa keskkooli viimaste klasside poistega vabalt koos treenida. Kuid enam seda ei saaks, poisid ei jaksaks,¡ ütles ta.

Poisid tuleb tuua arvuti tagant liikuma, kehalise kasvatuse tundidest jääb innustunud spordihuvilistele väheseks. Männik moodustas kergejõustikurühma, kus käib ka poeg Martin. Sport pole noorte seas küll populaarsust kaotanud, kuid huvi ise sportida on vähenenud.

Männik pidas selle põhjuseks muude võimaluste suurenemist. ´Tunduvalt mõnusam on kodus arvuti taga istuda,¡ lausus ta. ´Elumugavused võtavad võimu, teisiti pole ka väikeasulas.¡

Männiku sõnul püüab enam õpilasi kehalise kasvatuse tundidest kõrvale hiilida. Ta leidis, et ekstreemalade pealetulek muudab noorte arusaamu. ´Sageli pakuvad ainult moodsad spordialad noortele huvi,¡ lausus ta.
Männik ei usu, et kehalise kasvatuse tundide arvu kasv spordihuvi suurendaks, pigem võiks süvendada vastumeelsust.

´Peame endale aru andma, mis on kehalise kasvatuse tundide eesmärk,¡ lausus Männik. ´Kui selleks on noortele kehaliste harjutuste õpetamine, on kaks tundi nädalas täiesti piisav. Kui aga eesmärk on lastele füüsilise koormuse andmine ja nende arendamine, jääb kahest tunnist väheseks.¡

Olümpiasangarite mõju

Varem pidid kõik õpilased kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, hindele jooksma, hüppama ja palli viskama. Talvel suusatama ja rööbaspuudel võimlemisharjutusi sooritama. Iga koolipingist tulnu teadis, mis tunne on kõrgust hüpata või kuuli tõugata. Nüüd kohtab järjest sagedamini kooli lõpetanuid, kes pole kehalise kasvatuse tundides neid kumbagi proovinud, veel vähem teinud seda kooli spordipäeval.
´Kindlasti võib mõnel pool ka nii olla,¡ ütles Männik, kes on kolmikhüppes võitnud kolm Eesti meistri kulda. ´Vanasti olid spordiõpetajatel kavad ees, nüüd ei aja enam keegi näpuga järge. Võib-olla ei peagi, aga spordihuvi suurendamiseks oleks kindlasti parem varasem variant. Siis saaks laps teada, milliseid võimalusi sport pakub. Ta võib sealt leida midagi huvipakkuvat.¡

Oma osa koolispordile on jätnud spordivarustuse kallinemine. Viimastel aastatel on palgad hakanud siiski sporditarvete hindadele järele tulema. Koolidel on suurenenud võimalused spordivahendeid soetada.
Võhma gümnaasium ostis talvel kümme paari suuski ja saapaid, millest oli palju abi, sest suusavarustus on ikka olnud üks kallemaid ja selle puudumine andnud tundide läbiviimisel kõvasti tunda.
Kihutustööst ja veenmisest tähtsamaks peab Männik tippude eeskuju. ´Kui meie suusatajad olümpialt kolm kulda võitsid, täitus Võhma ümbrus suusajälgedega,¡ lausus ta. ´Suusad panid alla needki, kes varem vaatasid kõrvalt. Kõik tahtsid korraga ise proovida. Olümpiavõitjate mõju oli suur.¡

Tiit Lääne, Eesti Päevaleht Spordileht