Olümpia kullaomanikud Andrus Veerpalu ja Kristina Ðmigun teenisid preemiat nii valitsuselt kui ka olümpiakomiteelt. Kas sportlane vajab kahte summat?

Või peaks edaspidi hindama kõrgtulemust ühe, kõige tähtsama preemiaga? Riigi jõukuse kasvades on valitsus alates 1996. aasta Atlanta suveolümpiast kuni 2006. aasta Torino taliolümpiani premeerinud sportlasi säravate saavutuste eest olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel reservfondist kokku ligi 18 miljoni krooniga. Nonde miljonite taga on rahva emotsioonid ja võimuinimeste poolehoiuavaldused, mis on otsapidi kantud ka soovist rahvaga ühte sammu käia – ei saa ju jätta rahas väärtustamata kordaminekuid, mis inimestes kirgi üles kütavad!

Suhtumine spordialade ja sportlase suutlikkusse emotsioone tekitada on raha mõõdupuu järgi olnud kardinaalselt erinev. Suusatajad, kes on pälvinud viimasel kaheksal talvel neli olümpiakulda, kaks MM-tiitlit ja mitu kahvatumat karva medalit, nautisid ka valitsuse suurimat lahkust. Riik on neid premeerinud reservfondist kokku 9,1 miljoni krooniga. Sellele summale võib liita ka kaks miljonit neljast miljonist, mille valitsus eraldas olümpiakomiteele veel lisaks Torino ja Pekingi olümpiaprojekti toetuseks.

Loe edasi Eesti Päevalehest

Eesti Päevaleht Spordileht

Viimased artiklid

Scroll to top