Kaheksa aasta eest püstitati Särevere staadionil teatekäimise maailmarekord, mis nüüdseks on ka Guinessi rekordite raamatu kaante vahele jõudnud.

Kuna 100 x 1 km teatekäimise rekord ilmus ¥Guinessi maailmarekordite¡ 2007. aasta väljaandes, kuid maailma parim tulemus ise sündis juba 2. mail 1998. aastal, siis tuleb meenutada kaheksa aasta tagust aega. Rekordilöömise üks eestvedajaid, Türi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ning kultuuri- ja spordiklubi Alem treener Veiko Valang rääkis, et kõigepealt üritati maailmarekordit lüüa 1996. aastal ning seejärel ka aasta hiljem, kuid siis ei õnnestunud soovitud tulemust kirja saada. Kolmandal katsel, 1998. aastal läks kõik plaanipäraselt ning rekord, mis varem oli soomlaste käes, saigi löödud.

Selleks, et uus teatekäimise rekord saavutada, oli vaja leida sada inimest, kes käiksid ühe kilomeetri keskmiselt ajaga 5 minutit ja 16 sekundit. Kuna Eestis oli sellel ajal vähe võistluskäijaid, tuli abiks kutsuda teiste spordialade esindajaid. ¥Kaasasime teatekäimissse ka veterane ja teiste alade harrastajaid, kelle hulgas oli ka ligi kakskümmend Türi gümnaasiumi õpilast,¡ sõnas Veiko Valang.

Enne viimast vahetust oli selge, et tulemas on uus rekord ning viimasena rajale läinud Terje Tiits ületaski finiðijoone maailma parima tulemusega, milleks oli täpselt 8 tundi, 45 minutit ja 40,8 sekundit. Soomlaste senine rekord 8.46,57.8 ületati 1 minuti ja 17 sekundiga. Seejärel kinnitas peakohtunik Albert Vaino uue rekordi ning ingliskeelsed materjalid ja pildid pääsuks Guinessi rekordite raamatusesse saadeti Londoni poole teele. Järgmisel, 1999. aastal, tuli Valangule ametlik teade, et teatekäimise aeg on Guinessi rekordina kinnitatud. ¥See aga ei andnud kindlat vastust sellele, kas rekord ka raamatusse pääseb, sest raamatusse valib rekordeid hoopis teine komisjon,¡ selgitas Valang.

Miks teatekäimise rekordil läks raamatusse jõudmiseks nii kaua aega, ei osanud Valang öelda. Kuid ise ta seda vahepeal ära ei unustanud. ¥Kui paari aasta eest saabus mulle teade, et oleks vaja teatekäimisel tehtud fotode autori nime, siis sain aru, et asi hakkab liikuma.¡. Et rekord 2007. aasta rekorditeraamatus kirjas, sai Valang teada SL Õhtulehest. Raamatut lehitsedes selgus, et rekord oli kirjas 87. leheküljel, kus kajastatakse massiüritusi.

Valangu arvates on üllatav, et soomlased pole üritanud rekordit uuesti oma kätte võita. Küll kaalub ta ise mõnd uut rekordit lüüa.

Laura Rahe, Türi Rahvaleht

Viimased artiklid

Scroll to top