Kergejõustikutreener Leonhard Soom peab linnavalitsuse liiget Hannes Taubet vastutavaks, et linnastaadioni jooksurada on kolm meetrit normist pikem.

Soom tunnistas, et kõrvalekalle tuli ilmsiks pärast jooksuraja katmist vett läbilaskva kattega, kui lasertehnoloogia abil hakati rada markeerima.

Viga tehti staadioniovaali mahamärkimisel

"Minu süüd on selles sama palju kui keegi ütleks, et Soom on emane," tõi ta võrdluse.

"Ma saan vastutada staadioni ehitusel ainult nende vigade eest, mis tehti siis, kui olin seal ametis," lisas ta. Soom võttis staadioni renoveerimise tegeliku juhtimise üle mullu juunikuus.

"Viga tehti sellega, et töid juhtisid ja kontrollisid inimesed, kes asja sisu ei tea," lisas ta. "Mina sain staadioni ehitamist mõjutada alles siis, kui sain kolm aastat tagasi linnavolikogusse, selleks ajaks oli algne staadion ammu maha märgitud," täpsustas ta.

"Reaalselt vastutab selle eest Taube (linnamajandusosakonna juhataja Hannes Taube – toim.), sest tema saab selle eest palka. Tema peaks ütlema, kelle süül see toimus. Projekti kohaselt selliste mõõtmetega staadioni küll olla ei tohiks," rääkis Soom.

Soomi sõnul algas kõik sellest, et ehitati normist pikem veerenn, mis pidi rajalt vee ära juhtima, jooksurada saigi selle tõttu kokkuvõttes kolm meetrit pikem.

"Tegelikult mõõdetakse pikkust 30 sentimeetri kauguselt sisemise raja vasakpoolsest joonest, siis saame raja pikkuseks 400 meetrit," selgitas ta. "Staadioniringi vasakpoolse joone tegelik pikkus on aga 398,12 meetrit, mitte 400 meetrit, nagu arvatakse," täpsustas ta.

"Meie pidime staadioni markeerimisel arvestama veerenni asukohta."

"Kõik need vead tegelikult võistlemist ja võistlustulemusi ei sega," kinnitas Soom, "sest jooksurajad on markeeritud õigesti. See tähendab, et kui vaja on joosta 400 meetrit, siis ka tegelikult joostakse 400 meetrit, kui aga tuleb joosta 3000 siis joostaksegi 3000 meetrit," selgitas Soom.

"Vastupidi, võistlejale, kes stardib kolm meetrit eespoolt, tundub, et jookseb lühema maa, mis võib soodustada paremat tulemust," arvas ta.

Jooksurajad on maha märgitud õigesti

"Kuid hea tava on see, et kui staadioniring on pisut suurem, siis seal tavaliselt Eesti meistrivõistlusi ei peeta, kuigi võistlusmäärustikuga mingit otsest vastuolu pole. Ja ka rahvusvahelisi võistlusi saab Türil pidada, selleks ei ole ühtegi takistust.

Kui 400 meetri esimesel rajal jooksjale on võib olla harjumatu, et ta ei stardi finiðijoonelt, vaid kolm meetrit eespool. Samas stardivad kõik teised jooksjad nagunii edumaaga," rääkis Soom.

Soomi hinnangul oleks linnavalitsus pidanud palkama projektijuhi, kes teab, kuidas ja mis täpselt peab ühel staadionil üldse olema. "Siis öeldi mulle, et meil on ehitusspetsialist olemas ja nõustamist pole vaja," rääkis Soom.

Soomi sõnul oleks võinud jooksuraja serva ehitatud vihmaveerenn olemata olla, mida vett läbilaskva rajakatte puhul tegelikult üldse vaja polegi. "Renni ehitamata jätmise tõttu oleks linnavalitsus kokku hoidnud umbes 360 000 krooni, mida oleks saanud staadionil mujal kasutada," arvas ta.

KOMMENTAAR - Hannes Taube, linnamajandusosakonna juhataja

Muidugi on linnavalitsus süüdi, kuid Leonhard Soom oli ise esimese staadioni ehitaja. Juba siis oli talle teada, mida nüüd kinnitavad ka staadioni ehitusega seotud inimesed, et staadioniring on pikem.

Artiklis toodud puudustele staadioni ehituse ettevalmistamise ja teostamise ajal Soom ei viidanud, kuigi konsulteerisime nii projekteerimise kui ka ehitamise staadiumis pidevalt Leonhard Soomiga kui algse staadioni rajaja ja kergejõustikuspetsialistiga. Vastavalt sellele on ta ennast ka alati avalikkusele esitlenud kui Türi staadioni renoveerimise korraldajat.

Veerenn oli ettenähtud algses projektis ja oli olemas juba enne rekonstrueerimist. See tagab suure saju korral vee parema äravoolu.

Linnastaadion on markeeritud õigesti ja miski võistlemist ei sega.

Olev Kenk, Türi Rahvaleht

Viimased artiklid

Scroll to top