Eestlased olla põhjamaa rahvas, vaoshoitud emotsioonidega. Ehk on põhjus rohkem siiski oludes, kust emotsioonidel oleks tuld võtta. Kergejõustiku MM kinnitas seda.

Enne MMi oldi nõus pea panti panema, et kettaheite kulla võtab Virgiljus Alekna ning hõbe- ja pronksmedali pärast tuleb võrdne võitlus. Ise lootsin meie meeste peale, sest Kanter oli tasemelt ja stabiilsuselt sellel aastal mees number kaks ja noore Sassi vorm paranes pidevalt. Kuna nad harjutasid enne MMi Türi staadionil, pidasin oma kohuseks neid ergutama minna.

Finaali ajaks panin oma hääletoru hüüdma. Vaikuse hetkel karjusin täiega: ¥Gert, pane lõpp pikalt ja tee 68 meetrit täis!´ Ei tea, kas karjumisest oli kasu, aga 68 ja pool tuli. Pärast pikka aplausi küsisid minu ümber olevad soomlased: kuidas sa teadsid?

Karjusin ka Sassile, aga Sassile jäi neljas koht. Enne viimast katsest tahtsin, et Alekna Gerdi tulemust ei ületaks, kuid tundsin, et kindlasti see juhtub. Treeneri vaatevinklist lähtudes – mul oli hea meel, et Kanter kohe kuldset medalit kaela ei saanud. Hõbe on investeering ehj võidunälg tulevikku, mis ei tekita rahulolu ega eufooriat, vaid sunnib edasi pürgima.

Võistluse lõppedes toimetas Alekna omakeskis, nagu polekski ta maailmameister. Vaid Gerd kaifis Eesti lipuga rõõmutantsu. Hiljem ühines temaga kusagilt lipu saanud Alekna. Alekna on võimas, kuid maailma kõigi aegade parim on minu silmis ikkagi neljakordne olümpiavõitja Alfred Oerter, kes veel 44-aastasena heitis üle 69 meetri.

Kodus telerist Värniku draamat kartes, süttisin pärast Andruse võiduviset uuesti põlema, kuid see polnud see, mida kohapeal tundsin. Jälgisin ja kartsin Andrus Värniku ürgmaskuliinset grimassitantsu. Võrdlesin teda Carolina Klüftig kepseleva tantsuga ja ka teistega, kes oma emotsioonid rahvale avasid. Mõtlesin, ehk tasub emotsioone enne võistluse lõppu ikkagi säästa, seda kaduma läheb meeletu energia, mida võib järgmistel katsetel vaja minna.

Pärast Helsingit on meil põhjust rind ette ajada. Tunda rahvuslikku uhkust. Sügisest võiksid medalimehed maakoolidele tiiru peale teha. Seal kandub emotsioon üle noortele ja võib osutada edu aluseks tulevikus.

Leonhard Soom, Türi noortetreener

Eesti Spordileht