Vastab haridus-ja kultuuriosakonna juhataja Vahur Salom: 2003. aastal tegelesime hariduse arenguvõimaluste analüüsimise ja sõnastamisega, milles lõid kaasa paljud meie head koostööpartnerid maakonna mitmetest ettevõtetest, haridusasutustest. Nii valmis dokument ´ Järvamaa hariduskorralduse arengusuunad aastani 2010¡; tegeldi ka koolivõrgu prognoosimisega. Seda oli eelkõige vaja seoses vabariikliku programmiga ´21. sajandi kool¡. Nagu eelmistel aastatelgi, pidime tõdema, et laste jätkuv vähene sündivus jääb meie haridusasutuste suurust ja arvu mõjutama aastaid.

Lasteaedade ja koolide järelevalve käigus saime rõõmustada selle üle, et Järvamaa mitmetes haridusasutustes antakse head haridust, nende pedagoogid ja teised kollektiivi liikmed on aldid kaasajastama õppe- ja kasvatustegevust ja samal ajal kasutama kõike, mis möödunud aegadega väärtuslikku kogunenud. Nii võib nimetada Lehtse kooli ja lasteaeda, Kabala kooli ja lasteaeda, Päinurme internaatkooli, Türi tehnika- ja maamajanduskooli, Särevere lasteaeda jt.

Esmakordselt korraldati Paide linnas, nende ühisgümnaasiumi ja gümnaasiumi eestvedamisel hariduskonverents ¡Õpetajalt õpetajale¡. Haridus- ja kultuuriosakond oli küll idee autor, kuid Paide linna pedagoogid olid need, kes selle huvitavalt realiseerisid ja kujundavad sellest ehk uue traditsiooni.

Igapäevase muu tegevuse kõrval saab õnnestunuks pidada maavalitsuse ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse ühise projekti ´Raamat tuleb Järvamaale¡ läbiviimist, mille käigus tõid kirjastuse töötajad kõrgetasemelist kultuurilist külakosti meie koolidele, külaraamatukogudele. Terve nädal sõitsid nad mööda suuremaid ja väiksemaid külateid, tõid kohale väärtuslikku teatmekirjandust, tutvustasid seda kirjandushuvilistele.

Eelmise aasta pingutuste viljana näeb sellel aastal loodetavasti ilmavalgust Järvamaa legendide raamat, mille käsikiri sai valmis

Hästi õnnestus järjekordse täiskasvanud õppija nädala läbiviimine, et väärtustada eluaegse õppimise vajalikkust ja võimalikkust. Järvamaa inimene pärjati Eestimaa parima õppija tiitliga. Selle nädala raames korraldati ka konverents ´Õppida pole kunagi hilja¡.

Lasteaedade ja osakonna koostöös toimus esmakordselt alushariduse konverents.

Üle hulga aja tähistati ülemaakondlikult õpetajate päeva.

2003 aasta oli edukas ja hea aasta noorsootöö seisukohalt. Paljud omavalitsused võtsid tööle oma valla noorsootöötaja. Esmakordselt toimus Avatud Noortekeskuste projektikonkurss. Tänu konkursile registreerisid ennast paljud juba tegutsevad noortekeskused. Konkursil osales 7 noortekeskust, hetkel tegutseb Järvamaal 10 noortekeskust. Lisaks tähistati esmakordselt noorte päeva ja Järvamaa noorte esindus osales noorte suvepäevadel Paldiskis.

Järgmisel aasta suurema ettevõtmisena loodame valmis saada Järvamaa noorsootöö arengusuunad. Endiselt jätkub Avatud Noortekeskuste projekt ja noorte karjäärinõustamine. Uue võimalusena noorsootööle on lisandunud Huvialahariduse projektikonkurss. Töötute noortega tegelemiseks on loodud õppekeskused neidudele ja noormeestele Paidesse ja Imaverre. Sellelaadne projekt on Eestis ainuke.

2003 aasta oli Järvamaa kultuurile murranguliseks ajaks. Mitmed muutused maakondlikus kultuurikorralduses, Järvamaa Kultuurifondi likvideerimine, Järva Maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti ametikoha ühildamine noorsootöö spetsialistiga, seadsid kohalike omavalitsuste kultuuritöötajatele ja Järvamaa Kultuuri Nõukojale senisest suurema vastutuse ja nõudmised antud valdkonna heaks arenguks.

Kultuuritegijate küsimustele Miks teeme? Mida teeme? Kuidas teeme? aitas lahendusi leida 2003 aasta sügisel toimunud Järvamaa Kultuurifoorum. Foorumi tulemusena moodustati võrgustik tööks nii igas þanris eraldi, kui ka erinevate þanrite vahel. Selliselt toimiv süsteem tagab ka parema informeerituse ning annab rohkem võimalusi ka tegijatel endil kaasa rääkida maakonna suurürituste korraldamisel.

Rahvakultuuri Keskseltsi maakondliku esindaja koordineerimisel toimusid Järvamaa kooride päev  JÄRVAKO, Järvamaa rahvatantsu - ja rahvamuusika päev, Järvamaa vokaalansamblite päev, Järvamaa laste lauluvõistlus LAULUKAAR`2003, Järvamaa rahvakunstipäev, üle - eestilised VIII käitööpäevad, Järvamaa näitemängu päev PALAGANIST BALLINI, käsitöölaat MEISTRITE LAAT, Järvamaa kultuuritöötajate õppepäevad Setumaal jpm., mille jätkumist peame vajalikuks nii sel 2004 aastal, kui ka järgnevatel aastatel.

Spordi valdkonnas saab Järvamaa uhkustada 2003.a. juunioride maailmameistrivõistluste hõbemedaliga, euroopa juunioride meistrivõistluste kahe pronksmedaliga ja teiste heade saavutuste poolest euroopa- ning maailmameistrivõistlustel. 2003.a. on märkimisväärne ka sellepärast, et rohkem kui 20 aastat tagasi Järvamaale kuulsust toonud spordialal klassikaline tõstmine võideti Eesti meistrivõistluste medaleid täiskasvanute ja noorte vanusegruppides.

Valmisid Ahula, Ervita ja Imavere spordiväljakud, Aravete Spordi-ja Tervisekeskuse I järk, Paide linna kaks mänguväljakut. Kõiki neid objekte aitas rahastada ka riik.

Järvamaa II klasside õpilased osalesid nüüd juba III üleriigilises ujumise algõpetuse projektis.

Valmis Järvamaa kergejõustiku teatmiku käsikiri.

Järvamaa Infoportaal

Viimased artiklid

Scroll to top