Kirjutama ajandas mind selle aasta Järvamaa parimate sportlaste valimise konkursi tulemused. Taheti teha vabariigi eeskujul ja parim selgus rahvahääletuse, kohalike ajalehtede ja spordiklubide hääletuse tulemuste liitmise teel. Ja minu meelest astuti sellise tegevusega ämbrisse, sest kadus ära asjatundlikus ja objektiivsus.

Parimate selgitamisel käib alati kaasas subjektiivsus ja emotsionaalsus, sest kõik alad ei ole omavahel võrreldavad. Asjatundjate seas eelistatakse loomulikult neid alasid kus tiitlid ning tulemused on võrreldatavad kas rekorditega, edetabelitega ja neid alasid, mis on maailmas on enim harrastatavad. Väga raske on võrrelda näiteks sportmänge ja kontaktalasid taseme poolest teiste aladega ja eelnevaga. Segadusse võivad viia tulemuste ees kõrged tiitlinimetused, aga tase... ja mis vanuseklassis see saavutati. Ilmselt nii juhtus minu arvates ka meie parimate selgitamisel . Palun vabandust, aga asjatundmatus ja suur ebaobjektiivsus oli naiste ja tüdrukute reastuses nii rahva- kui ajalehtede hääletuses. Kui valitakse ´parim¡, siis määraku selle võimalikult sportlik absoluuttulemus, mitte omaealiste tiitlid.

Lugupidades Rein Valdru tüdrukute tänavuse aasta sportlike saavutuslikuse ees, ütlen, et minu arvates on neile liiga tehtud.

Näiteks kuidas saab maakonna absoluut paremuselt kolmas, Eesti meister, olla tüdrukutest teine? Mitmes oli Marili Toots Eesti meistrivõistlustel absoluuttasemel? Loomulikult pole tüdrukute parimaks tunnistatud Marili Toots sellises valikus süüdi. Ta on tubli tüdruk, aga omad saavutused on ta saavutanud kahjuks mitte Järvamaad, vaid Tallinna Spordiklubi Leksi 44 esindades. See selleks. Ta on väga mitmekülgne ja oma vanuseklassis vabariigi parimaid. Kas aga ka maakonna kergejõustikus parim? Mitmel ala ta oleks tulnud maakonna meistriks kui oleks võistelnud? Siin pole midagi spekuleerida, sest kergejõustiklasi on võimalik omavahel võrrelda ka edetabelite või meisterlikuse võrdlemisel järgutabeli alusel. Miks pean seda probleemi käsitlust tähtsaks? Sest see on hell teema ja liiga teistele selles vallas teha ei tohi. Juhend valimistel peab olema võimalikult täpne. Kui on parim, siis olgu tõesti parim!

Seda ei tohi ära määrata sümpaatsus, populaarsus, sõprade poolt saadetud hääletustalongide hulk ega muu. Rahvahääletus kandku nime ´populaarsem¡, ajalehtede hääletusel ´ajakirjanike edukam¡ koos oma auhindadega.

Maakonna parim(ad) olgu saavutuslikult ja meisterlikkuselt tõesti parim(ad). Selle valiku peavad tegema need, kes sporti tunnevad, et tagada võimalikult suur objektiivsus.

Selle aastal tunnustati Järvamaa Maavalitsuse poolt parimaid. Hea, et mitte parimat nagu mujal. Sest ka spordirahvas-sportlased, treenerid, aktivistid vajavad maakonna poolset tunnustust. Loodan, et tulevikus seda joont jätkatakse. Kõigile parimatele edu tulevikuks!

Leonhard Soom

Artikkel väljendab autori isiklikku seisukohta.