ARVAMUS: Liidia Mäeveer, Järvamaa Noorte Spordiliidu esimees

Oluline on mõista koolispordi tähtsust juba varajases lapseeas, mitte haarata eakana viimases hädas kepikõnnist kui imevahendist, arvab Liidia Mäeveer.

Kirjutama ajendas mind Järvamaa omavalitsuste liidu ja Järva maavalitsuse haridusosakonna korraldatud maakonna ainesektsioonide esimeeste kokkusaamine.

Seal tehti kokkuvõtteid möödunud õppeaastast ja jagati ainetunnustust tublimatele olümpiaadidel osalejatele.

Koosolekul viibis ka kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees, kuid tema tundis end seal küll nagu vaene sugulane, sest korraldajatest ei osanud keegi kehalise kasvatuse ainetöö kohta ei head ega halba öelda.

Samasugust suhtumist kohtavad ka parimad õppursportlased, keda samad instantsid ei kutsu edukate olümpiaadidest osavõtjate austamisele.

Ei tea, kas siin on tegemist ükskõiksuse või aine kui sellise mittetundmisega? Kehalisel kasvatusel on samuti omad väljundid laste ja õpetajate töö ja oskuste hindamiseks.

Neid ei nimetata küll olümpiaadideks, kuid parematest paremad jõuavad siiski kooli–, maakonna– ja üle–eestiliste võistluste kaudu olümpiamängudele.

See on üks eesmärkidest leida andekaid noori, kuid vähem tähtis pole süstida õpilastesse spordipisikut juba esimesest klassist peale.

Oluline on mõista koolispordi tähtsust juba varajases lapseeas, mitte haarata eakana viimases hädas kepikõnnist kui imevahendist.

Imestama paneb ka haridus– ja teadusministeeriumi ükskõiksus väga olulise oskuse – ujumise algõpetuse suhtes.

Kooli ainekavas on ujumine küll olemas, aga raha seda täita ei anta. Miks peame seda hankima kavanditega kultuuriministeeriumi kaudu? Oma ujula on ju vähestel Eesti koolidel.

Üha suuremaid probleeme tekitab kõikidele koolidele sõiduhinna tõus, tuleb ju õpitut, nii vaimseid kui füüsilisi oskusi, võrdlemas käia.

Kehalise kasvatuse õpetajana teen ettepaneku ministeeriumide ametnikele ja poliitikutele saada kokku ja arutleda näiteks selle üle, kuidas jääb püsima terve ja töövõimeline eesti rahvas ning milline on kooli ja kehalise kasvatuse osa selles.

Kureerides alates 1987. aastast Järvamaa koolispordi võistluste korraldust ja ainetööd, võin julgelt kiita kõiki kolleege ja öelda, et meie maakonnas teevad õpetajad tööd südamega.

Järva Teataja

Viimased artiklid

Scroll to top