Üleeile tutvustasid Paide linnavalitsuse ja arhitektuuribüroo Salto esindajad Järvamaa keskraamatukogus huvilistele linna ja gümnaasiumi spordihoone eelprojekti.

Huvilised nägid hoonet nii linnulennult kui ka selle võimalikku sisekujundust.

Arhitekt Karli Luik pööras tähelepanu, et Pärnu tänaval kõndijad võivad läbi klaasseina näha nii teisel korrusel aeroobikasaalis tegutsejaid kui ka all jooksurajal jooksjaid. «Tänaval möödujatel on päris huvitav,» märkis ta.

Hoone peasissepääs jääb Pärnu ja Aiavilja tänava nurgale.

Tribüünid mahutavad kuni 1000 inimest

Spordihall on kolmekorruseline. Luik lausus, et sisenedes jõuab inimene kohe teisele korrusele, kust pääseb tribüünidele. «Need on suhteliselt suuremahulised, olenevalt olukorrast on kokku võimalik sinna paigutada kuni 1000 pealtvaatajat,» lausus ta.

Esimesel korrusel on riietusruumid, kust pääseb väljakutele: kahele täismõõtmetes korvpalliväljakule ja ühele võrkpalli harjutusväljakule.

Lisaks on saalis 60 meetri pikkune jooksurada ja võimalik hüpata kaugust.

Kolmandal korrusel on Luige selgitust mööda statsionaarsed tribüünid. Nende taga tekivad seinapinnad, kuhu saab üles riputada näitusi.

Puhast kõrgust on majal 10,5 meetrit. Luik lisas, et mõnevõrra on hoone maa sees, nagu kõrval asuv koolihoonegi. Olenevalt asukohast on spordihall maa sees meeter kuni poolteist.

Paide abilinnapea Kaido Ivask sõnas, et kaks paari riietusruume on tehtud suuremad. «Et juhul kui siia tuleb mõni esindusmeeskond, on võimalik seal nõu pidada,» põhjendas ta.

Ivask lausus, et kuigi on kardetud, et riietusruumidest väljujad võivad hakata segama jooksurajal võistlejaid, annab probleemi lahendada nii, et eelnevalt on kokku lepitud, et uksed on kinni ja saali sisenetakse teist kaudu.

Hoone kujuneb plaanitust kallimaks

Ivask selgitas, et küsimusi tekitanud tuletõrjesein on leidnud lahenduse. Tuletõrjeseina juures olevasse väikesse kasti ei tule kindlasti liiv, vaid selline materjal, mis sportparketile sattudes ei kahjusta pinda.

Lisaks on kast välja viidud korvpalliplatsi turvatsoonist. «Ja kui tuletõrjesportlased harjutavad, siis teatud osas kaetakse põrand nagunii,» lausus ta.

Ivask ütles, et kui esialgu oli konkursi tingimustes spordihalli maksumuseks kirjas 30 miljonit krooni, siis praegu selle summaga enam kindlasti hakkama ei saa.

Karli Luik lisas, et priiskamist ka ei ole. «Tahtsime nutikate lahendustega tekitada huvitava ruumi, aga mitte kasutada kalleid materjale,» lausus ta.

Merili Nikkolo, Järva Teataja