Paide linnavolikogu võttis vastu spordi toetuse ja rahastuse põhimõtteid rakendava määruse, mis toob juba tänavu spordiklubidele suuremat rahatuge. Klubid peavad tõendama jätkusuutlikkust.

Määruse väljatöötamisse olid Paide abilinnapea Piret Sapi ütlust mööda kaasatud ka spordiklubide esindajad, kelle esialgset pahameelt ta täiesti mõistab. «Klubid olid alarahastatud,» tunnistas ta.

Linna spordielu parema korralduse võimalusi ühiselt arutades tekkis ka klubidel huvi ja nad aitasid määruse sünnile kaasa.

Rahanumbrid suurenevad sel aastal tuntavalt

Sapp ütles, et samm paremuse poole on juba linna eelarvest spordile antav suurem raha. «Eelmisel aastal toetasime sporti 1,19 miljoni, aga tänavu arvestuslikult 1,8 miljoni krooniga,» täpsustas ta. «Minu meelest on see arvestatav tõus.»

Sapp lisas, et muutusi on mitu, põhilisemad neist on klubidele makstava pearaha tõus ligi poole jagu ja üleviimine aastapõhisele arvestusele, nagu see on enamikus suuremates linnades.

Nüüd saab klubi Eesti meistrivõistlustel osaleva lapse või noore kohta 3300 ja tiitlivõistlustel mitteosaleva kasvandiku kohta 2750 krooni aastas. «Seni me meistrivõistlustel osalust ei arvestanud ja iga lapse pealt sai klubi kõige rohkem 1680 krooni aastas,» selgitas ta.

Sapp märkis, et ka lastevanemate osalus enam arvesse ei lähe. «Seni ei maksnud linn lapsele rohkem pearaha kui lapsevanem ja see oli mitmele klubile tõsiselt häiriv,» põhjendas ta. «Uuendus on seegi, et pearaha makstakse kaks korda aastas laste ja noorte nimekirjade alusel, varem tuli nimekirju esitada iga kuu.»

Sapi ütlust mööda saavad klubid selle põhimõtte järgi korraga rohkem raha ja võivad endale aeg–ajalt suuremaid kulutusi kavandada. «Senised väiksed rahasüstid tegid nii mõnegi suurema spordivahendite ostu raskeks,» lisas ta.

Poole jagu suurenesid ka klubidele laste või noorte tulemuslikkuse järgi makstavad toetused. Tulemuslikkuse toetust saab klubi nende sportlaste pealt, kes jõuavad Eesti meistrivõistlustel või karikavõistlustel esikuude. Raha arvutamise alus on kohtade tabel ja alade eripära arvestades ka koefitsiendid.

Uue määruse järgi jääb toetatavate laste vanus 5 – 21 aastat. «Väikeste võimlejate puhul tulevad kõne alla erandid, kuid seda juba klubidega koostöös,» märkis Sapp.

Toetuse saamise tingimus on ka, et lapsed ja noored treenivad vähemalt kümnel kuul aastas ja kahel korral nädalas vähemalt 45 minutit. Kusjuures linnavalitsus võib toetada ka lapse või noore osalust kahes spordiklubis.

Treenerid peavad pingutama

Oluline uuendus on Sapi hinnangul klubide treeneritele kehtestatud kutsekvalifikatsiooni nõue. «Otsustasime, et klubid, kus pole 1. septembril kõigil treeneritel kutsekvalifikatsiooni ja vähemalt ühel treeneril selle teist astet, jäävad toetuseta,» hoiatas ta. «Oleme olnud niigi leebed, sest tegelikult kehtib treenerite kutsekvalifikatsiooni nõue juba 2006. aasta 1. septembrist.»

Et innustada treenereid ennast arendama, maksab linnavalitsus edaspidi motivatsioonitoetust klubidele, kus vähemalt ühel treeneril on kõrgem ametijärk. «Kolmanda astme eest maksame viis, neljanda eest kümme ja viienda eest 15 protsenti pearaha kogusummast,» täpsustas ta.

2008. aastast jääb ära raha edasi–tagasi loksutamine. Vastavalt laste ja noorte treeningurühmade eesmärkidele katab linnavalitsus kindlaksmääratud mahus eelarvest treeningubaaside kasutuse. «Praegu maksavad klubid saaliüüri linnalt saadava rahaga ehk teisisõnu kannavad linnale raha osaliselt tagasi,» selgitas Sapp.

Eesti meistrivõistlustele minekuks saavad lapsed ja noored sõidutoetust, kuid esialgu on see Sapi ütlust mööda väike. «Individuaal– ja võistkondlikel aladel vaid sada ja sportmängudes kolmsada krooni aastas,» täpsustas ta. «Loodetavalt suudame summat suurendada, sest tegelikult jagub sellest vaid ühe või poolteise võistlussõidu tarvis.»

Klubid peavad taotlema koolitusluba

Lastevanemaid puudutav uudis on Sapi selgitust mööda see, et 2008. aastaks nõuab linnavalitsus klubidelt koolitusluba, mis tähendab, et vanemad saavad treeninguteks makstud omaosaluse pealt aasta lõpul tulumaksu tagasi.

Uuendusi on veelgi, kel on huvi, soovitas Sapp tulla dokumentidega tutvuma. Samuti on uuendustega kursis klubide juhatajad.

Sapi tunnistas, et kõiki eesmärke määrus veel ei täitnud. «Aga sammu paremuse ja klubide arengu suunas suutsime siiski teha,» lausus ta. «Loodame, et suudame toetusi suurendada ja innustada paidelasi rohkem sportima.»

Sapp andmetel on praegu spordiklubide tegevusse kaasatud vaid 25 protsenti 5 – 21aastastest paidelastest. «Arengukava näeb ette, et 2013. aastaks peaks laste ja noorte spordiga hõivatuse protsent olema 40,» märkis ta.

Sapi meelest võiks Paide määrus olla eeskujuks ka teistele omavalitsustele, et maakonnas toimiksid asjad ühtmoodi, mitte iga omavalitsus ei ajaks oma rida. «Muidu jäävad klubid raskesse seisu,» põhjendas ta. «Teiste omavalitsuste piires elavad sportlased ei tohiks olla ju klubidele karistus.»

Anne Põder, Järva Teataja

Viimased artiklid

Scroll to top