Imavere põhikooli õpilaste sporditulemused kulgevad tõusvas joones, sest nende õpetaja kasutab enda väljamõeldud metoodikat, mis innustab pingutama, samas arvestab kõigi laste võimetega.

Imavere põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Andrus Noormägi ütles, et kolleegid viskavad nalja tema laste spordivõistlustest massilise osavõtu üle. «Et tulin jälle võitma ja näeme hirmus suurt vaeva võitmise nimel,» lausus ta. «Meil polegi trenni ja lapsed ei näe rohkem vaeva kui teistes koolides.»

Heade tulemuste põhjuseks peab Noormägi metoodikat, mida ta on arendanud kaheksa aastat. Viimane versioon läks käiku septembris. Tegemist on süsteemiga, mis arvestab laste võimekusega, samas ergutab neid pingutama ja ennast ületama.

Võistlused toovad lisapunkte

Selleks et lapsi innustada, peab Noormägi viit hindeskaalat liiga väheseks. «Hinne peab olema ikkagi nagu palk, et õpilane tunneb, et see on välja teenitud,» põhjendas ta. Noormägi hindab õpilasi kümne palliga.

Kõigil õpilastel alates VI klassist on kehalises kasvatuses oma õppekava. See tähendab, et Noormägi andis õpilastele tabelikese, kus on kirjas veerandi ülesanded ja eeldatavad tulemused, mille täitmine annab kas kümme, üheksa, kaheksa ja nii edasi punkti.

Tulemused pole õpilastel võrdsed, vaid Noormägi on koostanud hindeskaala vastavalt nende võimetele. Näiteks Mari saab 10 punkti palliviskes 30 meetri eest, aga Tiina teenib 10 punkti 35meetrise viskega. Need piirid on kujunenud lähtuvalt sellest, milliseid tulemusi on õpilane näidanud eelmistel aastatel.

Noormägi ütles, et kava rakenduseks on vaja kolmepoolset kokkulepet, ehk siis lisaks õpetajale ja õpilasele ka lapsevanemat, kes kirjutab õppekavale allkirja.

Üks lapsevanem reageeriski lehele ja saatis selle tagasi märkusega, et lapsel pole võimalik täita kuulitõukes 10 punktiks vajalikku 6.70 meetrit, sest tema maksimumtulemus on 6.50.

Noormägi tulemust siiski alla ei lasknud, sest leidis, et õpilast tuleks innustada ennast ületama. «Tegelikkus oli nende kahe tulemuse vahel: õpilane tegi 6.60,» ütles ta. «Kümme punkti ei saagi olla nii–öelda lambist tehtav, sest see ongi enda ületamine.»

Sama õpilane ületas ennast oluliselt ka palliviskes, kus viskas 10 punkti tulemuse üle ligi nelja meetriga.

Lisapunkte saab võistlustel osalemise eest. Näiteks Paide – Türi rahvajooks andis kohe 10 punkti juurde.

Kuid vastavalt võistlustulemusele on võimalik koguda ka rohkem kui kümme punkti. Näiteks esimene koht toob 13, teine 12 ja kolmas 11 punkti.

Nii said kõik koolinoorte murdmaajooksul käinud 13 punkti, sest põhikoolide kokkuvõttes oli Imavere esimene. Seega on võistlustega võimalik hindeseisu parandada.

Noormägi sõnas, et VII klass tegi kevadel väga kõrged tulemusi, mille põhjal koostas ta neile tänavu hindeskaala.

Kuid tänavu pole õpilastel õnnestunud tulemusi korrata ja nad on hindega hädas. Selliseid juhtumeid korvab aeroobne tervisejooks, kus iga kilomeeter annab tüdrukutele punkti ja poistele 0,8 punkti. Punktilisa tuleb ka võistlustelt.

Tunnistusele Noormägi siiski kümnepallisüsteemis hindeid ei pane, vaid teisendab punktid viiepallisüsteemi.

Pesematus võtab punkte maha

Punkte on võimalik ka kaotada. Noormägi lausus, et selleks on välja kujunenud nii–öelda trahvipunktid. Näiteks võib pärast tundi pesemata äraminek võtta alla punkti või kaks, teiste tõukamine tunnis või muul moel ebasobilik käitumine võtab samuti punkte maha.

See hindamismoodus annab Noormäe ütlust mööda ka õpetajale võimaluse ärgitada last pingutama aladel, kus tal on võimeid rohkem. «Samas hinnet silmas pidades järele aidata neid alasid, mis alati ei õnnestu,» lisas ta.

Sel sügisel käiku läinud süsteemi pole Noormägi nii–öelda üle öö välja mõelnud, sellega on ta tegelenud kaheksa aastat.

Varem oli Imavere põhikoolis kehalises kasvatuses mõnda aega natuke teistsugune hindamissüsteem.

Noormägi oli arvutanud igal alal välja vanuse keskmised tulemused ja pannud need kümnepallisüsteemi.

Siis said kõik õpilased seinalt näpuga järge ajada, mis tulemust tuleb teha näiteks kaheksa või seitsme palli tarvis.

Noormäe teada ükski Eesti kool niisugust süsteemi ei kasuta. «Kuid olen kuulnud, et midagi analoogset on ja üritatud teisendada hindamist kümne peale,» ütles ta.

Noormägi ütles, et tema moodust võib–olla suures koolis kasutada ei saagi, sest õpetajale tähendab see suurt koormus. «Mul on ka natuke liiga palju õpilasi,» märkis ta.

Imavere põhikooli direktor Raivo Tamm ütles, et talle Noormäe süsteem meeldib ja see on ennast õigustanud. «See paneb lapsed ennast jälgima ja analüüsima,» sõnas ta.

Tamm lisas, et ka tulemused on paremaks läinud, mis näitab, et meetod toimib.

Tamm lausus, et lapsevanemana on ta tähele pannud, et Noormäe õppekava abil on ka tema lapse sportlik aktiivsus suurenenud.

Lapsevanem Viljar Paidu ütles, et see on loomulik, et õpetaja proovib midagi uut luua, kui talle on antud vabad käed.

Meetodile hinnangu andmisega Paidu siiski ei kiirustanud, sest see on veel niivõrd uus asi.

Paidu tõi välja, et eks õpilaste headel tulemustel võib olla osa ka lastevanematel, kes on Imaveres sportlikud ja annavad head eeskuju.

Paidu ütles, et tema lapsed on veel kahe vahel, et kas süsteem meeldib või mitte, kuid lisas, et eks iga asi vaja harjumist.

Merili Nikkolo, Järva Teataja