Laupäeval üritasid Eesti käijad Paide ühisgümnaasiumi staadionil püstitada uut maailmarekordit 100×1000 meetri käimises, kuid paraku ei suutnud nad 1998. aastal Säreveres püstitatud tippmarki ületada.

Guinnessi rekordiks pürgiva tulemuse tarvis pidanuks sada käijat läbima sada kilomeetrit kiiremini kui 8.45.40,8.

Laupäeva hommikul kell 10 startis esimesele kilomeetrile 66aastane tallinlane Ants Palmar. Ta oli osaline ka 1998. aasta rekordis, mistõttu avavahetuse au talle osaks langeski.

Riburada läksid teele erinevate klubide käijad, kel oli ka stiimul pingutada kõigi aegade 1000 meetri käimise rekordi nimel.

Ürituse üks korraldajaid Veiko Valang selgitas, et 1000 meetrit pole käimise klassikaline võistlusmaa, mistõttu võimalus sellisel alal rekordaega teha ongi vaid teatevõistlustel. «Senine 1000 meetri parim aeg oli natuke üle nelja minuti,» täpsustas ta.

Seekord sai kaks käijat sellest ajast jagu. Lauri Lelumees Läänemaalt käis kilomeetri jagu staadioniringe 3.58,8ga.

Kõigi aegade parima tulemuseni jõudis koeru­lane Virgo Adusoo, kes treenib praegu Tartu Ülikooli spordiklubis. Tema uus 1000 meetri rekord on 3.54,5.

Valang märkis, et kui pooled käijatest olid oma osa teinud, olid nad rekordist maas vaid kaks minutit. «Aga õnnetuseks meil kuigi kaua rohkem käijaid ei jagunudki,» kurtis ta. «Tulemata jäi päris palju sportlasi, mistõttu kõndis mõni ka kaks korda.»

Et kultuuri– ja spordiseltsi Alem sportlased pidid ürituse lõpuraskust kandma, tulid nad varem rajale ja käisid kordamööda lõpuni välja. Rekordilootus oli selleks ajaks juba kustunud, kõik pingutasid isikliku tulemuse nimel.

Klubi esikäija, eelmise nädala algul Eesti koondisega Balti matðilt naasnud Kaidi Kori ütles, et nad peavad vapralt lõpuni vastu. «See on hea treening,» märkis ta. «B–klassi võistlustel tuleb mul käia tavaliselt kolm korda nii palju.»

Kui alemlased õhtul natuke enne poolt kaheksat lõpetasid oli rekordist üle tiksunud juba ligi 45 minutit. Lõplik aeg tuli 9.29.52,9.

Valang tunnistas, et asjade selline käik oli ette arvata, sest 1998. aastal, kui eestlased Säreveres Guinnessi rekordi käisid, oli tase kõrgem. «Palju jääb ka korralduse ja tahtmise taha,» arutles ta. «Kui saaks kokku võimalikult palju Eesti tipptegijaid, kes aitaksid põhiraskust kanda, ning harrastajad ja noored neid toetaksid, oleks uus rekord võimalik.»

TEAVE

Maailma 100×1000 meetri käimise edetabel
Eesti 1998. a 8.45.40,8
Soome 1994. a 8.46.57,8
Soome 1993. a 9.05.21,4
Eesti 1997. a 9.06.42,6
Eesti 1998. a 9.27.49,0
Eesti 2006. a 9.29.52,9

Anne Põder, Järva Teataja

Foto:
Türilane Kaidi Kori annab Paide ühisgümnaasiumi staadionil oma panuse 100×1000 meetri käimise rekordiüritusse. Andrus Eesmaa

Viimased artiklid

Scroll to top