Sügisest Türi majandusgümnaasiumis avatavasse gümnaasiumi spordiõppeharusse tegi vastuvõtutesti 26 noort, kes tahavad oma sportlikke võimeid arendada.

Türi majandusgümnaasiumi IX klassi õpilane Grit Ðadeiko tunnistas, et ei kahelnud hetkegi, kui spordiharuga klass välja kuulutati. «See on ainulaadne võimalus,» põhjendas ta. «Tahtsin niikuinii jääda Türile gümnaasiumi. Kui test hästi läks ja sisse saan, olen rahul.»

Sportlased vajavad üldfüüsilist ettevalmistust

Ðadeiko meelest on spordisuunaga klassi mõte hea. «Sportlastel läheb igal juhul vaja lisateadmisi ja oskusi ning tugevat üldfüüsilist ettevalmistust, sõltumata alast,» lausus ta.

Test, mis spordiklassi pürgijatel teha tuli, kontrollis nende teadmisi põhiainetes, aga kehalisi katseid seekord veel polnud. Ðadeiko hinnangul polnud test liiga raske. «Loodan, et sain hakkama,» märkis ta.

Testil nägi Ðadeiko ka teisi spordiklassi pürgijaid. «Enamik olid tuttavad,» märkis ta. «Põhiliselt Türi ja ümbruskonna noored, kes on erinevatel aladel edukad.» Oli ka võõraid, keda Ðadeiko polnud varem kohanud. «Kuid neid oli tõesti vähe,» lisas ta.

Türi majandusgümnaasiumi direktor Paul Poopuu ütles, et kokku käis gümnaasiumi katsetel üle 130 õpilase, neist 26 tahtis spordisuunda, teist sama palju õppida kunsti ja ülejäänud majandusklassi.

Tahtjaid oli nii Türilt, Paidest, Türi naabervaldadest kui ka kaugemalt. Poopuu märkis, et osa õpilasi käis katsetel ka väljastpoolt maakonda. Näiteks Põltsamaalt, Raplast, Tallinnast. Kaugemalt tulijaid kool elamispinnaga ei varusta.

Poopuu ütlust mööda võtab gümnaasium vastu kaks klassikomplekti õpilasi ehk kõige rohkem 68 õppurit. «Valikut aitavad teha testi tulemused, õpilase senised hinded, vestlused treenerite ja juhendajatega, sporditulemused ja kunstis loometöö,» selgitas ta.

Kui spordi– ja kunstisuunas peaks sissesaajaid jääma alla kümne, siis neid õppeharusid Poopuu selgitust mööda ei avata. «Loodetavasti nii ei juhtu, sest tahtjaid oli oodatust rohkemgi,» lausus ta.

Poopuu ütlust mööda ei tähenda spordisuund seda, et põhiainete osa väheneb. «Sportlastel on hommikuti üldfüüsilised treeningud ja erialaõpe, seejärel tunnid nagu gümnaasiumis ikka ning õhtu poole tegeleb igaüks oma alaga,» selgitas ta.

Noori hakkavad juhendama kergejõustikutreener Leonhard Soom, võrkpallitreener Villi Vantsi, maadlustreener Mati Sadam ja ujumistreener Otto Männa. Nende kanda jäävad üldfüüsilised treeningud, spordiõppetöö ja treeningud oma ala õpilastega.

Gümnaasiumi lõpetades saavad noored peale keskhariduse ja heade sportlike võimete kõige madalama astme treeneri ja kohtuniku kutsetunnistuse. Poopuu hinnangul peaks lõpetajad oskama ka klubitööd ja spordiüritusi korraldada.

Anne Põder, Järva Teataja

Foto Andrus Eesmaa - Kergejõustikutreener Leonhard Soom näitab trennis, kuidas õigesti jalad lahti venitada. Tema käe all hakkavad treenima ka tulevased spordiõppesuuna noored.

Viimased artiklid

Scroll to top