Türi neiu Grit Ðadeiko tunnistas, et nii ülevat hetke kui seista hiigelstaadionil pjedestaali kõrgeimal astmel, näha lehvimas Eesti lippu ja kuulata enda auks mängitavat hümni, pole ta elus veel olnud.

Seda koges Ðadeiko nädala algul Taimaal Bangkokis Euroopa ja Aasia esimestel noortemängudel, kus ta võitis 100 meetri tõkkejooksus esikoha. «See oli nii võimas tunne!» ütles ta. «Staadionil oli kohti 60 000 pealtvaatajale ja selle suurus tundus algul kirjeldamatu.»

Mõistagi oli joostud aeg 14,52 Ðadeiko uus isiklik rekord, sest selle võistlusklassi tõkkeid pole ta varem eriti harjutanud. «Olen paar korda võistlustel jooksnud, kuid see oli ka kõik,» selgitas ta.

Tõkked olid kõrguselt A–klassi omad, aga vahed naisteklassi järgi. «See tähendas, et pidin võtma natuke pikemaid samme ega saanud joosta nii kiiresti, kui tahtnuksin,» selgitas ta.

Ometi oli ta kiireim ja mis kõige üllatavam – ka noorim! Võistelda võisid kuni 18aastased kooliõpilased, kuid Ðadeikol on vanust vaid 15 ja ta lõpetab IX klassi. «Selle üle imestasid kõik, sest enamik riike oli esindatud vanemate sportlastega,» lausus ta.

Lisaks tõkkejooksule tegi Ðadeiko kaasa kaugushüppes, kuid seal ei jõudnud ta soovitud tulemuseni. «Et tõkkejooksu ja kaugushüppe ajad kattusid kohati, tuli mul joosta kahe ala vahet. Paraku kannatas selle all kaugushüppe tulemus,» põhjendas ta.

Tema pikimaks hüppeks mõõtsid kohtunikud 5.65 (isiklik rekord 5.82 – toim), kuid see andis kõige kurvema koha, mis spordis võib saada – neljanda. «Peaaegu medalil!» märkis ta.

Aga sellegipoolest ei tulnud Ðadeiko koju ühe medaliga. Ta tegi kaasa veel neidude teatejooksu, kus eestlannad sai kolmanda koha.

Kokku tõid eestlased 24 riigi osavõtul olnud noortemängudelt koju kaks kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi, mis pole Ðadeiko hinnangul ühe väikeriigi kaheksa kergejõustiklase (kolm noormeest ja viis neidu – toim) kohta sugugi halb medalisaak.

«Kahju vaid, et Eesti oli esindatud ainult kergejõustikuvõistkonnaga. Riikidevahelisse arvestusse läksid kõik alad,» ütles ta. Peale kergejõustiku olid võistlused veel jalgpallis, ujumises, bädmingtonis, lauatennises ja tennises.

Kõige raskemaks pidas Ðadeiko Tais kliimaga kohanemist. «Lennud olid muidugi ka pikad ja väsitavad, kuid 35kraadine kuumus oli põhjamaalastele ikka liig,» selgitas ta. «Vahepeal tekkis õhupuudus, nagu polekski midagi hingata.»

Normaalsem olnuks Ðadeiko meelest enne paar päeva kohaneda, kuid paraku seda võimalust ei antud.

Kõige üllatavam oli rahvusvahelistel noortevõistlustel Ðadeikole ülisõbralik suhtumine. «Eestis valitseb spordis karm konkurents ja erilist sõbralikkust ei kohta,» lausus ta. «Seal oli kõigil nägu naerul. Hea pingevaba oli sellises õhkkonnas võistelda.»

Eriti hästi said Eesti noored Ðadeiko tähelepanekut mööda läbi portugallastega. «Saime nii headeks sõpradeks, et nad tahtsid meiega koos ära tulla,» ütles ta. «Nad ütlesid, et eestlased on tore rahvas!»

Ðadeiko lisas, et palju ei jäänudki puudu, kui ta poleks saanud Taisse sõita. «Mul jäi emakeeleeksam täpselt sellesse aega,» märkis ta. Oli küll asjaajamist, kuid lõpuks sai ta loa teha eksam järele.

Kui IX klass on lõpetatud, ootab Ðadeikot ees sportlik suvi. 2. – 9. juulini on ta Itaalias Olümpiafestivalil ja 13. – 17. juulini Marokos juunioride kergejõustiku–maailmameistrivõistlustel. Edasi laager ja ongi suvi läbi.

«Ma ei kahetse, et suvel niisama puhata ei saa,» tunnistas ta.

Selliste hetkede nimel, nagu Tais, tasub Ðadeiko meelest treenida ja igal võimalusel pingutada. «Siis pole ehk võimatu, et kunagi tulevad need olümpiamängud, kus minu auks lipp heisatakse ja hümni mängitakse,» ütles ta.

Anne Põder, Järva Teataja

Viimased artiklid

Scroll to top