Leonhard Soom, kergejõustikutreener

Hea on iga medal, mis Eestile tuleb, aga loomulikult kisub hing kergejõustiku poole. Selliseid mänge, kus meie kergejõustiklastel on lootus saada neli medalit, pole varem olnud aga võib-olla tule ka.

Andrus Värniku emotsioonid pärast Kadrioru staadionil visatud 87 meetrit on muidugi lapsikud - kuskil peab ikka mõistus ka olema. Võistlustel on ta äraarvamatu: võib saada nii kulla kui 27. koha.

Aleksander Tammert on stabiilne ja kogenud, kuid tippvõistlustel jääb särtsu puudu, loodan Ateenas temalt seda sähvakat. Teine kettamees Gert Kanter võib ka lausa läbi põleda, kuigi on tänavu teinud kaasa mitmel suurvõistlusel.

Kõige reaalsemaks hindan ma Erki Noole pronksi. Mida tugevam võistlus, seda kindlam ta on.

Teistest aladest loodan Jüri Jaansonile. Väga tähtis on sportlase psüühiline ettevalmistus - tema on valmis. Minu soosik ongi Jaanson.

Juudos peab lootma õnnele, et medalit saada.

Indrek Tegelmann, karikaturist

Pöialt hoian Eha Rünnele. Tema on kindel tegija, kelle pärast ei maksa muretseda ja närveldada - oma tulemuse teeb ta raudselt ära.

Kui tõsiselt rääkida, siis hästi sümpaatne tegelane on Loskutovi Paðka. Temale hoian pöialt.

Piret Sapp, Paide vallavanem

Kettapoisid on tugevad. Noolele elan ka kaasa. Ta on nii vana tegija ja oleks tore, kui ta oma karjääri medaliga lõpetaks. Ta on olnud paljudele noortele nii suur eeskuju, et kümnevõistlus on Eestis popp. Pöialt tasub hoida ka meie noortele kümnevõistlejatele, kes võivad Ateenas häid tulemusi teha.

Kahjuks pole mul teleri ees mahti istuda, aga uudiseid kuulan kindlasti ja kergejõustikku proovin ka vaadata.

Järva Teataja

Viimased artiklid

Scroll to top