Paide linn vajab mõlemat: nii Paide gümnaasiumi spordihoonet kui ka tulevikku vaatavat ja rohkeid võimalusi pakkuvat universaalset spordikeskust, arvavad Anton Rubis ja Andres Piibeleht.

Kui lugesime Järva Teatajast abilinnapea Kersti Sarapuu teadet hiigelspordihalli ehitamisest Paide gümnaasiumi juurde, oli esimene reaktsioon: äkki eksiti kooli nimega.

Hiigelhall Paide kesklinna ei mahu

Milleks püstitada eesmärk, mida pole võimalik täita ja mis ei arvesta tegelikke võimalusi, nii linna tasakaalustatud arenguga seotud vajadusi kui ka arengukava ja sõlmitud koalisatsioonilepet. Teostamatu superprojektiga on lihtne varjata enne valimisi muid lahendamata probleeme ja isiklikke soove.

Paide gümnaasiumi juurde plaanitud suurusega halli pole võimalik püstitada asukoha tõttu. Linna asendiplaanilt on näha, et ilma praegust hoonestust ja rajatisi (sealhulgas uut juurdeehitist ja 250 m ringrajaga staadioni) likvideerimata on idee teostamatu.

Samuti lisab hoone ehitamine probleeme nii parkimisele kui ka linnaliikluse korraldusele. Hädapäraselt on võimalik ära mahutada ainult praegusel ajal tavaline standardsete mõõtudega 1000 m² suuruse saaliga võimla.

Põhjust kurvastada pole, sest ei ole halba ilma heata: tegelikult on Paidel juba ammu, alates 1991. aastast (!), mil alustati 400meetrise ringrajaga staadioni ehitust, võimalus rajada ideaalne polüfunktsionaalne spordikompleks – Paide (Kesk–Eesti) spordikeskus.

Selleks tuleb lõpetada Paide ühisgümnaasiumi staadion, mille kohta seisab nii 2001. – 2003. kui ka 2004. – 2006. aasta arengukavas märksõna «valmis ehitada» koos staadioni tribüüni ja tribüüni–aluste ruumidega (ideelt sarnaneb Kadrioru staadioniga).

Samuti rajada täiendavalt universaalne sisetribüünidega spordihall, mis võimaldab pidada võistlusi või treeninguid kergejõustikus (sh 60 m jooks ja teivashüpe, kaugus– ja kõrgushüpe) kõikides pallimängudes ja muudel spordialadel.

Staadioni lõunakülge on võimalik rajada harjutusväljakud põhiväljaku koormuse vähendamiseks ja koostöös Eesti jalgpalliliiduga 8000 m² kunstmuruga jalgpalliväljakud.

Samuti on head võimalused ühendada keskus tervise– ja suusaradade ning rajatava Paide – Türi jalgrattateega.

Spordikeskus võib pakkuda ka muid võimalusi vaba aega veeta: skate–park, bowling, minigolf, vabaõhu– ja sisekontserdid, atraktsioonid lastele.

Koos samas kvartalis paikneva tervisekeskuse, plaanitud pallimängude välisväljakutega kujuneb piirkonnas välja korrigeeritud detailplaneeringute alusel spordikompleks, mis lahendab linna nii praegusi kui ka perspektiivseid spordiprobleeme ja suurepäraste võimaluste tõttu ka Kesk–Eestis kuni 50 km raadiuses.

Parkimisplatsi ja selle ühendamise võimaluste tõttu nii Mündi tänava kui ka Pärnu maantee poolt linna ümbritseva ringteega ei lisandu ka logistilisi probleeme.

Mainimist väärib ka asjaolu, et teised maakonnakeskused Kuressaare, Rakvere (Eesti Olümpiakomitee lepingupartner), Võru ja Valga on suutnud ehitada või on ehitamas samalaadseid komplekse, mille maksumus on 45 – 75 miljonit krooni ja ehitusaeg kuni kaks aastat.

Ehitada võib ka järk–järgult

Kuressaare ja Võru kompleksid sisaldavad ka kaheksa meetri kõrgusi mahukaid kergejõustikuhalle.

Enamikus linnades sai kompleks alguse sihtasutuse loomisest, põhikirja kinnitamisest, nõukogu ja juhataja määramisest ehitustegevusele eelneval aastal.

Paide spordikeskuse maksumuseks kujuneb koostatud eskiisjooniste järgi ligi 35 miljonit krooni. Kui Paide ei suuda saada sobivat rahastus­skeemi ning pidada võimalikuks teiste linnadega sammu pidada, on võimalik spordikeskust ehitada ka järk–järgult.

Esimene järk, mille maksumus on ligi 7 miljonit krooni, saaks kasutusvalmis staadion koos kõigi rajatistega, valmiks ka tribüüni osa sise– ja inventariruumidega.

Teises järgus valmiks spordikeskuse ülejäänud osa kandekarkass ja välispiirded ning puuduvad välisvõrgud (kokku ligi 10 miljonit kr).

Kolmanda järguna valmiks kogu spordikeskus koos parkimisväljakuga (ligi 15 miljonit kr). Täiendavalt tuleb teha parkimisväljaku ühendusteed.

Kompleksne ja säästlik lahendus annab võimaluse kasutuskulusid, sealhulgas juhtimiskulusid kokku hoida ja tõhusalt majandada.

Staadion üksi ei toimi

Paraku seni nii roosiliselt läinud ei ole ja 15 aastat ehitatud staadion sai alles tänavu täielikult rajakatte alla. Sportlastel ja huvilistel on staadionile asja olnud augusti algusest esmaspäeval ja neljapäeval. Seni olid väravad lukus.

Staadionil elu käimapanekuks muu lahenduse leidmiseni vajab ühisgümnaasium asjalikku inimest, kes mõistab ja armastab sporti, omab töötahet ja oskusi ning on valmis staadionil tegutsema vähemalt kaheksa tundi päevas.

Lõpetuseks sobib öelda, et üks ei välista teist. Paide vajab mõlemat: nii Paide gümnaasiumi spordihoonet, mille rajamisel saab arvestada ainult minimaalsete võimalustega, kui ka tulevikku vaatavat ja rohkeid võimalusi pakkuvat universaalset spordikeskust.

Usume, et koostatud lähteülesande kiirel täitmisel (arvestades ka teiste linnade kogemusi ja ettepanekuid) on Paides võimalik korraldada nii üle–eestilisi kui ka rahvusvahelisi võistlusi mitmesugustel spordialadel juba 2008. aastal.

Selleks tuleb võtta eesmärk juba 2007. aastaks valmis ehitada nii gümnaasiumi nüüdisaegne spordihoone kui ka spordikeskuse esimene järk.

Järva Teataja