Print

* Elutööpreemia saanud Harry Tempel vedas Järvamaa jalgpalli meistriliigasse
* Valdek Tull hoidis aastaid Türil hokipisikut


Harry Tempel ja Valdek Tull on kaks Türi meest, kelle nimed ütlevad järvamaalastele palju. Esimene neist on viinud Türi jalgpalli Eesti paremikku, teine hoidis aastaid tipus hokimeeskonda. See, et väikelinn Türi suutis neil kahel alal kuuluda Eesti meistriliigasse või esiliiga tippu, on imekspandav aastaid hiljemgi. Seda enam, et tänasel Järvamaal puudub tiim, kellele spordisõbrad võiksid kaasa elada.

"Nii õnnetu pole Türi sport selles suhtes kunagi olnud," tõdeb 78-aastane Tempel kurbusega. Mees, kes 30 aastat väikelinnas kehakultuuri õpetanud.

Järvamaa Omavalitsuste Liit määras mõned päevad tagasi elupõlisele spordiõpetajale Tempelile maakonna elutöö preemia. Ja kuigi see määrati suuresti hariduse vallas antud panuse eest, pole põrmugi väiksemad mehe teened Järvamaa spordis.

Eesti kaheksas meeskond

Tempel ütleb, et tema spordihing sai alguse 1935. aastal, mil Türi spordiringi vutimeeskond üritas Kesk-Eesti meistrina jõuda liiduklassi. Kolm aastat hiljem oldi sellele võimalusele taas lähedal, kui mängiti ringkonnameistrite turniiril.

"Meie poistele oli see nakatav eeskuju. Oli, mille poole pürgida ja kuigi liiduklassi uks jäi siis suletuks, oli käsi sellega jalgpallile antud."

Türile tagasi jõudis Harry Tempel 1956. aastal. Enne seda oli ta mänginud Tartu Kalevis, lõpetanud 1950. aastal ülikooli kehakultuuritehnikumi ja siis mänginud mitu hooaega Tallinna Dünamo ja Spartaki eest. Olnud õpetajaks Tallinna 2. keskkoolis.

"Tulin kehalise kasvatuse õpetajaks, kuid hakkasin samas ka jalgpalliasju ajama. See oli seda lihtsam, et mingi meeskond oli Türil kogu aeg olemas."

Türi jalgpallurid tulid õige pea Eesti maanoorte (algul Kolhoosniku, hiljem Jõu) meistriks ning aina kõrgemale tõusti Eesti meistrivõistlustel. Edu saavutasid nooredki.

1960. aastal jõudis Türi Jõud esmakordselt Eesti meistriliigasse ja saavutas seal seniületamatu 8. koha

"Algul moodustas koondise tuumiku Jõud, kuid hiljem mängisime Metsakombinaadi nime all. Paljud mängijad olid seal tööl ja kombinaadi juhtkond aitas meid nii materiaalselt kui moraalselt. Noori mängijaid tuli peale, sest toimis ja noortetöö. Ning pealtvaatajatest me puudust ei tundnud. Oma meeskonnale hoiti ikka pöialt," meenutab Tempel.

Kunagise mängiva treeneri sõnul hoidsid pallurid siis end ka füüsilise tööga vormis. Türi eest mängis hooaja isegi Roman Ubakivi, kui ta pärast armeeteenistust metsakombinaati tööle tuli.

Kahe isanda vahel

Valdek Tull on seevastu pidanud oma sporditeel teenima kahte isandat. Talvel jäähoki ja suvel jalgpall. Kui suvisel pallimurul oli Tull hinnatud mees väravavahina (1948-1973), siis talvel tuiskas ta jääl meeskonna kaptenina küll edurivis ja kaitses. Viimased mängud Eesti esiliigas mängis veel 52-aastaselt.

"Tegelikult olen igasugust sporti teinud. Olnud Tallinna oblasti meister isegi suusahüpetes ja mäesuusatamises, kuid jäähoki oli mulle ikka kõige tähtsam. Sõjajärgsetel aastatel hakkas hokimäng Türil hoogu võtma ja 1950ndatel olime maanoorte seas juba päris tugevad. 1952 valmis esimene korralik väljak," selgitab 73-aastane Tull.

EPT ehitustööde juhatajana ametis olnud Tulli eestvedamisel rajati Türile uus eeskujulik hokiväljak. Igal talvel, vaatamata ka sulaperioodidele, toimusid treeningud ja võistlused. Türi Jõud mängis ka Eesti meistrivõistlustel meistriliigas, kui sinna kuulus tosin meeskonda. Tavaliselt oldi ikka esiliiga esikolmikus. Paar korda õnnestus näpsata ka Jõu meistritiitel põlise rivaali Jõgeva nina alt.

"Huvi hoki vastu oli linnas suur. Inimesed tulid appi väljakut hooldama, mängudega teenisime isegi piletiraha. Türil tehti mööblitööstuses isegi hokikeppe."

Jätkus ka mängijaid, sest võistlustel mängiti ikka kolme viisikuga. Treeningud toimusid hooajal kolm korda nädalas, lisaks mängud.

"Jäähoki hakkas Türil alla käima tehisväljakute tulekuga. Sealt sai alguse tasemevahe järsk suurenemine, tekkis käegalöömine, kadus järjepidevus. Tuju läks ära. Enne kui tehisjääväljakuid Eesti sisemaale ei rajata, pole alal ka tulevikku."

Aga suvel aplodeeriti hokimehele vutiväljakul. Tempel lisab, et Valdek oli jalgpalliväravas asendamatu. "Vedru oli tal hea ja sellega korvas ta puuduva pikkuse."

Türi jalgpalli suurimaid skoore mäletavad mehed hästi. Tempel teab, et suurim saun saadi 1942. aastal Pärnu Terviselt 0:11, kuid Tapat on võidetud sama tulemusega. Tull oli aga väravavahina osaline 13:0 võidumängus.

"Käisin siis vahepeal publikuga juttu ajamas," ütleb teenekas spordimees. Kui tandem Tempel-Tull lõpetasid, hääbusid ka kaks Türi kunagist kultusala.

Autor: Tiit Lääne

Allikas: Eesti Spordileht [05.05.2004]