Print

Seda kohtumist olin ma ammugi kavandanud, kuid teostasin selle alles neil päevil. Leidsin Sergei Ustintsevi Keilast ühe suure maja V korruselt. Sergei ütles, et ta elab endise Keila tankipolgu majas.

Kuigi Sergei Ustintsev on Koerust pärit jooksukuulsus, ei ole ta koerulane mitte päris algselt. Nii nagu paljud eestlased, oli ka Luhomaade pere saadetud kaugele maale. Sergei ja kaksikõde Jelena sündisid 1956. aastal Krasnojarskis. Sergei ütles, et esimesed viis eluaastat elasid nad suure Krasnojarski äärelinnas. Krasnojarskit ta ei mäleta aga mäletab pikka sõitu Eestimaale. Ta oli siis 5-aastane. Koerus mäletab ta lasteaias käimist vanasse Väinjärve vallamajja.

Koolitee algas 1964. aastal Aruküla mõisakoolis. Esimene õpetaja oli Maimu Pihlak. Sportima õhutas spordiõpetaja Uno Aan. Sergei ütles, et ega ta kooliajal eriti kõva jooksumees ei olnudki. Ühel korral sai ta Paide rajooni meistrivõistlustel pikamaajooksus II koha. Robert Ööpik oli tugevam. Kuid jooksupotentsiaal oli Sergeil olemas. Koeru kooli paksust õpilasraamatust saab näha, et Jelena ja Sergei on Koeru kooli lõpetanud hinnetega 4 ja 5. 1972. aastal pärast Koeru 8-klassilise kooli lõpetamist õhutas Uno Aan Sergeid astuma TSIK-i kooli.

Spordikoolis

Tulemused hakkasid tulema. Tallinna spordiinternaatkoolis ja hiljem. Konkurentideks olid Rein Valdma, vennad Veilbergid ja Puuritsad. Sergei saavutas Eesti noortemeistrivõistlustel 1500 m jooksus II koha. Pärast TSIK-i lõpetamist jooksis Sergei Käärikul 1500 m isiklikuks rekordiks 3.51,2. Hetkel on Eesti jooksjad sellest ajast nõrgemad. 1974. aastal saavutas Sergei NSV Liidu koolinoorte meistrivõistlustel Alma-Atas 8. koha. Seal valitses tõeline saunakuumus. Alma-Atas on tulnud võistelda hiljemgi. Spordiajal sai mööda suurt Venemaad palju ringi sõita. Kevad algas lõunalaagritega Adleris, Sotsis või Kislovodskis. Võistelda tuli muidugi pealinnades Moskvas ja Kiievis, Leningradis, Zaporoþjes, Odessas, Krasnodaris, Donetskis, kaugel Taðkendis jm. Meistersportlase kandidaadi norm alistus liidu krossil 1976. aastal Bakuus. Sel ajal teenis Sergei juba Punaarmees.

Päris õiget sõdurielu ja vormirõivast sai kõva spordimees maitsta ainult noorteajal. Hilisem teenistus möödus dressides ja sportides. Ta oli Tallinnas piirivalve spordiroodu hingekirjas ning võistles seega üleliidulise spordiühingu Dünamo värvides. Kaks aastat oma aega ja teine kaks veel üleajateenijana. 1977. aastal tuli ta Krasnodaris NSV Liidu Dünamo juunioride meistriks. Aasta hiljem Zaporoþjes võitis Sergei NSVL juunioride hõbemedali. Eesti meistritiitlid 1500 ja 5000 m jooksus õnnestus võita tal Tartus. Eesti hõbedasi ja pronksiseid individuaal- ja teatejooksumedaleid on Sergeil kollektsioonis ette näidata tunduvalt enam. Üleüldse tundub suure spordimehe auhinnakollektsioon palju kopsakam olema, kui tagasihoidliku jutuga Sergei oma võitudest jooksuradadel jõuab ära rääkida. Pärast ajateenistust sai spordimehest sportliku firma Harju KEK-i ehitaja ning elukohaks Keila.

Meistersportlase normatiiv jäi Sergeil täitmata. Mida rohkem treenerid koormust tõstsid, seda nadimaks tulemus läks. Tema treeneriteks on olnud Peeter Varrak, Jaan Paas, Olavi Karikosk, Endel Pärn ja legendaarne Aleksander Tðikin. Parim koostöö oli Karikosega. Tema oskas vormi ajastada. Töö ja pere toitmine lõpetasid sportimise 80-ndate aastate alguses. Raudse eesriide taha pääses meie jooksumees ainult ühel korral ja sedagi Saksa DV-sse. "Schwerinis ma võitsin 1500 m", meenutab Sergei.

Teisele ringile

Uus sportimistuhin, tulemused ning sellega koos ka välisreisid Poolasse, Soome ja Saksamaale algasid 1988. aastal. Sama aasta 31. detsembril tõi Sergei 11 km pikkuselt uusaastajooksult Saksamaal Rostokis Harju Jõudile III koha. Ühel korral on ta võitnud Jyvaskyla poolmaratoni. Viimase Eesti meistrivõistluste pronksmedali võitis Sergei Ustintsev 1988. aastal 10 000 m jooksus. Üle üldse on Sergei jooksnud staadionidel, krossivõistlustel ning erinevates maanteejooksudes.

Tänapäeval jätkab kunagine spordimees endiselt ehitajana. Abikaasa on meditsiinitöötaja. Silver Ustintsevil on aastaid 21 ja Svenil 16. "Jooksus poisid minule vastu ei saa. Neid huvitab korvpall," lausus naljatades meie meeldiva vestluse lõpetuseks Koerust pärit kunagine jooksukuulsus Sergei Ustintsev. Edu edaspidiseks!

Sergei Ustintsevi nimel olevad Koeru valla rekordid on jookstud õpingute ajal TSIK-is:

800 m jooks - 1.55,6
1000 m jooks - 2.30,2
1500 m jooks - 3.51,6
3000 m jooks - 8.30,6
5000 m jooks - 15.10,2

Valla rekorditetabelis on vahed järgmistega võrreldes üpris pikad. Toomas Aan ütles, et ega mantlipärijat lähiajal näha küll ei ole.

Autor: Mait Raudsepp

Allikas: Järvamaa Info Portaal