SISSEJUHATUS

Öeldakse, et arvud on kuivad ja igavad, neist peavad lugu vaid raamatupidajad ja statistikud. Spordis, eriti kergejõustikus, siiski ilma nendeta läbi ei saa. Siin nad, piltlikult öeldes, muutuvad elavaiks, väljendades saavutuste suurust. Sageli numbrite rägastikust leiame selle mõõdupuu, mis aitab meil võrrelda eilset tänasega, täna aga planeerida ülesandeid homseks ja ülehomseks.

Kiiresti kasvab kergejõustiku saavutuste tase, nihkuvad edasi arvatavad inimvõimete piirid. Tagajärjed, mis varem olid kättesaadavad vaid üksikutele, on tänapäeval juba ületatud paljude poolt. Niisugust ulatuslikku taseme tõusu saab seletada kergejõustiku populaarsuse suurenemisega, mis on toonud endaga kaasa radikaalseid muudatusi ka treeningu meetodikades. Kes uut omaks ei võta, jääb paratamatult maha ja peab leppima sabas-sörkija osaga.

Kergejõustik on spordiala, mis nõuab väga mitmekülgset ettevalmistust ja süstemaatilist treeningut. Saavutused aga paranevad enamasti pikkamööda.

Kergejõustikust on kirjutatud maakonna lehtedes, kuid peale "Paide spordi almanahhi" ilmumist pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud. Samas on meie kergejõustik 1970-ndatest aastatest olnud edukam kui kunagi varem. Kuna ma tegelen ise aktiivselt ja sihipäraselt kergejõustikuga ning ma arvan, et oma maakonna ja linna ja selle lähiümbruse kergejõustiku ajaloost, arengust, sportlastest, staadionitest oleks vaja teada kuid ka jäädvustust, siis sellest ka see teema.

Uurimustööga püüan selgeks teha türilaste ja Türiga seotud sportlaste kujunemise tee, tutvustada lühidalt Järvamaa ja meie piirkonna kergejõustiku ajalugu alates 1913. aastast kuni tänapäevani ning statistiliselt välja tuua medalivõitjad ja meie parimad kergejõustiklased Eesti kergejõustiku pildis.

PÕGUSALT JÄRVAMAA KERGEJÕUSTIKU AJALOOST

Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga: proovinud joosta, hüpata, kivi visata või muid raskusi heita. Iseenesest on ju need tegevused inimest alati sidunud juba inimese kujunemise ajast peale. Võisteldes muutub algajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. See on ju loomulik inimese elutegevuses.

Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse.

Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata jms. Järvamaalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes on jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele.

1932. aastast kui kehakultuuri edendamiseks hakati eraldama riigitoetust, palgati maakonda ka spordiinstruktoreid, kelle ülesandeks oli korraldada õppuseid, kursuseid, eriala treeninguid, aidata ja suunata spordielu tegevust kohtadel. Esimeseks instruktoriks sai Ambla kehalise kasvatuse õpetaja Olav Topman, kes ise oli hea tõkkejooksja ja riistvõimleja. Enne sõda oli ametis veel, Tallinnast tulnud, Eesti üks parimaid pikamaajooksjaid Aleksander Anier. Pärast sõda on toimunud noorte kergejõustiku harrastamine õpetatud treenerite juhendamisel. Tulemuslikult on töötanud 1950-ndatest aastatest Paides Rein Tammla, Erni Reinloo, Ülo Vainomäe, Jänedal Arnold Kuningas. 1960-ndatel aastatel Ilmar Värk ja Raimond Palk Paides. 1970-ndatest aastatest töötavad või on töötanud Türil Leonhard Soom, Paides Jüri Järvik ja Liina Molotovskaja. Hiljem tulnutest Säreveres Lea ja Veiko Valang. 1990-ndatest aastatest paidelased Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak, Toomas Aan Koerust, töötavad või töötasid kohakaaslastena.

Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna staaþika tegevsportlase ja spordi pedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli ise Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, õpetaja ja treener. Eelkõige tuntakse teda Särevere, Jäneda ja Väätsa staadionite rajana. Märkimisväärne osa maakonna kergejõustikus on ka Leonhard Soomil, kes on treenerina ametis 1970. aastast ja juba pikki aastaid vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener.

Tuntud on ka paljud meie maakonnast väljakasvanud treenerid-teadlased. Pikka aega oli NSV Liidu naisjooksjate edu taga praegu Audentese Erakoolis töötav Uno Källe, kes on pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit Ants Nurmekivi ja Harri Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalade teaduses on märkimisväärsed.

TÜRI KERGEJÕUSTIKU AJALOOST

Türi on küll väike aedlinn Kesk-Eestis, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, nende hulgas ka kergejõustikuga.

Meie piirkonna sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnutest tuntumad Enrik Lang, Rutti Luksepp, Hilje Erik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Anne Sookael-Mägi, Ester Kärner-Laumets, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Indrek Vahtra, Rait Männik ja teised.

Türil leidis kergejõustik poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas. Peeter Molli, Karl Lorenz ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp, eelkõige jalgpalli huvilisi. Ja kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde asutati 1912. aastal spordiring. Algust tehti ka spordiplatsi ehitamisega.

Teada olevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4 esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal. Muid andmeid varasema aja kohta ei ole ja tõenäoliselt tulekski aastat 1913 lugeda Türi kergejõustiku ajaloo algusaastaks. Sellest ajajärgust jõudis Johannes Karpender heitealadel Eesti paremikku. Tema rikkus odaviskes esimese järvalasena 50 meetri piiri, seades uueks tippmargiks 51.96.

1922. aastal äratasid tähelepanu ka Lennart Bromani tagajärjed hüpetes. Lennart Broman oli rahvuselt rootslane ja töötas paberivabrikus insenerina. Omades haruldaselt teravat äratõuget, ei valmistanud talle erilisi raskusi kaugushüppes 6 meetri ületamine. Ta püstitas uue Järvamaa kaugushüppe rekordi 6.21. Järgmisel hooajal lisas ta sellele veel 7 sentimeetrit ning hüppas kolmikut 12.24.

Ka sõjajärgseil aastail andsid Türi kergejõustiklased hinnalisi kivikesi Eesti üldisse kergejõustiku mosaiiki.

Unustamatuid lehekülgi kirjutasid Türi spordiajaloo kroonikasse kolm andekat naiskeskmaajooksjat: Hilje Uudemets, Emmi Junolainen ja kunagine vabariigi rekordite omanik 400 ja 800 m jooksus Laine Erik. Kõik nad olid kord Türi Põllumajandustehnikumi õpilased ja leidsid tee vabariigi esindusvõistkonda.

Hilje Uudemets oli 1947. aastal Tallinn-Moskva teatejooksuvõistkonnas kiiremaid naisjooksjaid, Emmi Junolainen esindas Eestit 1955. aastal krossijooksus. 1964. aastal kaitses Laine Erik NSV Liidu spordiau Tokyo olümpiamängudel, kus ta tuli naiste 800 m jooksus kuuendaks. Nimetamata ei saa ka jätta käijat Jaan Põldmaad ja keskmaajooksjat Vladimir Freid.

Andeka keskmaajooksjana Eestis kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura tervisega, lasi läbi akna sageli kodunt jalga, käis salaja jooksmas. Kuid visa hing tõi ta päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 m jooksus. Hiljem võistles ta Tallinna Kalevi värvides. Kahjuks katkes selle väga andeka jooksja karjäär kõõluse vigastuse tõttu. Türil elav Eesti 400 m tõkkejooksus meistriks tulnud Kalev Timmermaa oli samuti sunnitud spordivigastuse tõttu loobuma.

Ülo Vainomäe tulekuga Türile treeneriks, kergejõustiku tegevus elavnes. Enne 1970-ndaid olid vabariigis edukad noortearvestuses kolmikhüppes Mati Ummer ja kaugus- ja kolmikhüppes Mait Kivine. Väledaim sprinter oli Uhur Kuningas.

1970-ndal aastal valmis Türile uus keskkool ja esimesed kergejõustiku grupid võttis ka siiani kergejõustiku treenerina tuntud Leonhard Soom. Tema parimatest õpilastest Toomas Villems jõudis 1972. aastal vabariikliku rekordi kordamiseni 60 m jooksus. Väga paljud noored jõudsid olla edukad ka täiskasvanute klassis. Vabariigi koondise dressi on tõmmanud selga naistest Anne Sookael-Meri, Hilje Eerik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Ester Kärner-Laumets, Piia Luksepp. NSVL noorte võistkonda on jõudnud Deivi Jäärats-Ðadeiko. Leonhard Soomi üks andekamaid kasvandikke on kindlasti Rutti Luksepp. Ta on vabariigi hetke üks raudvaradest. Rutti Luksepp on kaitsnud vabariigi koondise au üle 40 korra ja tema nimel on 100 m - 11,58 ja 400 m 53,87 Eesti rekordid. Paremateks tulemusteks tuleb lugeda ülemaailmalistel üliõpilasmängudel saavutatud 5. kohta.

Meestest on vabariigi eest võistelnud kettaheitja Indrek Vahtra, kolmikhüppaja Rait Männik, sprindis Kalev Maarand. Vabariigi paremikku on jõudnud kolmikhüppajana Rein Mardo, pikamaajooksja Arne Sookael, 800 m jooksja Raivo Rebane, kaugushüppes ja sprindis Donald Jäärats, sprindis Jaanus Ðadeiko ja teised.

Kuid üle 10 aasta püsis vabariigi tipus Gunnar Kirsipuu, kelle parimaks saavutuseks jäi NSV Liidu maanoorte mängudel 400 m jooksus - 48,69 saavutatud pronksmedal.

Viimaste aastate edukaim on pikamaa-maratonijooksja Margus Pirksaar, kes on tulnud palju kordi vabariigi meistriks 1500 meetrist kuni maratonini. Noortest on vabariigi noortemeistriks tulnud 2000. aastal Martin Sookael ja neljakordseks meistriks Vadim Grit?enko. Medalivõiduni on küündinud Triin Kärner, Ergo Eelmäe, Andrei Stepanov, Siim Metsla ja Silver Kundel.

Pikka aega oli Türi kergejõustik seotud Türi 1. Keskkooli juurde rajatud 300 meetrise ringrajaga staadioniga. 1989. aastal ehitati Lokuta elamurajooni uus keskkool, mille juurde alustati normaalmõõtmetega staadioni ehitamist, kuid mis on siiamaani valmimata. 2002. aastal sai staadion ümber korraliku aia, 2003. aastal valmib staadionimajake, rajakatte saavad sektorid ja siis jääb veel ringraja katte uuendus. Missuguseks kujuneb seejärel staadion ja kas siin peetakse kunagi ka vabariigi esindusvõistluseid näitab aeg.

Säreveres töötavad treeninggruppidega hetkel Lea ja Veiko Valang Türi Gümnaasiumi lastega ja Leonhard Soom kohakaaslasena Türi Majandusgümnaasiumi juures.

Autor: Silver Kundel