Print
Star InactiveStar InactiveStar InactiveStar InactiveStar Inactive
 

* Tondi ratsamaneeþis tehti kergejõustikku
* Edukaim sportlane Eha Rünne 22 kullaga

Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40-aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Kuidas seletada, mida järeldada?

Kehakultuur (nr 7, 1945) meenutab kirjutises "Esimesed sisekergejõustiku meistrivõistlused" toonast ajaloolist üritust kõigiti õnnestununa, hoolimata ebasobivast võistluspaigast.

Võisteldi ratsamaneeþil

Võistlusareeniks oli Tondi tänava ratsamaneeþ. Mäletan oma harrastuspäevist, et seda hobuste higi ja sõnniku järele haisevat, saepuruga kaetud areeni kasutasid Tallinna kergejõustiklased (teiste hulgas Uno Palu) parema puudumisel talvise treeningpaigana veel viiekümnendatelgi.

Ajakirjast võime lugeda, et "ENSV meistri nimetuse ja diplomi annetamise" pälvisid 1945. aasta sisevõistluste võitjad 25 meetri jooksus (Georg Gilde, Laine Hein-Turja), kõrgushüppes (Johannes Rander, Lydia Erikson), kuulitõukes (Friedrich Issak, Lydia Erikson) ning meeste hoota kaugus- ja kolmikhüppes (taas võidutses kümnevõistlejana tuntud Rander). Korraldati ka paar jooksu lumel: Harald Rist võitis 2000 m ja Vilma Tamberk-Jürisma 500 m.

Võistlustingimustest maneeþis annab ehk mõneti ettekujutuse ka tsitaat mainitud kirjutisest:

"Meeste hooga kõrgushüppel oli valida kahesugune äratõukekoht: kas matilt või mati kõrvalt pehmelt saepurult. Matilt (kasutati võimlemismatti - E. T.) oli parem äratõuget sooritada väikesekasvulisil ja kergema kehakaaluga hüppajail, kuna neil tõukejalg ei vajunud nii sügavasse.

Kahel järgmisel talvel Tondil Eesti meistri nimetust lörtsida ei himustatud. 1948. aastal leiti talviseks üle-eestiliseks mõõduvõtmiseks sobiva kohana (ka noortele) Kadrioru tennisehall. Ajakirjanduses tituleeriti tookordne võimete ülevaatus siseesivõistlusteks. 1950. aasta talvisest jõukatsumisest Tartu Ülikooli võimlas aga söandati kirjutada juba märksa tagasihoidlikumalt - kui lihtsalt "vabariiklikest kergejõustiku sisevõistlustest".

Kalevi halli tähtsus

Kõnealused sisemeistri- või esivõistlused ei leidnud kajastamist omaaegsetes aastaraamatutes, järelikult siis funktsionäärid võitjaid diplomi kohaselt ei tunnustanud. Esmakordselt ja tänaseni on iga-aastased sisevõistluste paremad tulemused toodud meie kehakultuuri või spordi aastaraamatutes alates 1963. aastast.

Meenutame, et tänu suuresti just 1962. aasta lõpul käiku antud Kalevi spordihalli soodsatele treeningu- ja võistlustingimustele sai ka võimalikuks eestlaste (Tõnu Lepiku, Jüri Tarmaku jt) vaimustav esiletõus hüpetes.

Pikaks ajaks kilehallidesse tõrjutuna meie kergejõustik mõndagi kaotas. Tänapäeval ehk võime panna taas suuri lootusi talvise ettevalmistuse ja võistlustingimuste paranemisele uutes ajakohastes hallides.

Autor: Erlend Teemägi

Allikas: Eesti Spordileht [03.03.2004]